Jaga lugu:

Enne metsaraiet kalkuleeri metsa müügi kõiki kulusid

Metsaomanik peab enne raiete planeerimist arvestama kasvava metsa müügiga kaasnevaid kõiki kulusid. Eelnevalt kui metsa raiuma asuda, tasub kaaluda, kas turul olevate metsamaterjalide hindade ja ülestöötamis kulude juures on mõistli oma kasvavat metsa müüa.

Kasvava metsa müük.  Foto: Pixabay

2019. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 81,23 €/tm, männipeenpalgil 76,50 €/tm, kuusepalgil 80,08 €/tm ja kuusepeenpalgil 76,26 €/tm. Lehtpuu jämesortimentide hinnad olid aasta taguse ajaga võrreldes kallinenud ja I kvartali hinnad olid: kasepakk 120,94 €/tm, kasepalk 75,22 €/tm, haavapalk 43,50 €/tm ja lepapalk 42,57 €/tm. Tihumeeter küttepuitu maksis märtsis 31,87 eurot. Need kõik on lõpplaohinnad.

Kui metsaomanik soovib välja arvutada kasvava metsa müügi hinda ehk kännuraha, siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud, mis hõlmavad raiumist ja kokkuveo kulu ning väljaveokulu, mis kulub autotranspordile tarbija lõpplattu.

Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes ja paljust muust. Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest, eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega on kännuraha suurem, mis metsaomanikule lõpuks jääb.

Kui vaadata metsaühistute hinnastatistikat ja erinevaid ekspertarvamusi, siis hetkel võib hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm. Sellele lisandub juurde transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Kui lüüa kokku kõik kasvava metsa müügiga seotud kulud ja need saadud müügihinnast maha arvestada, siis võib küttepuidu müügil metsa tegelik hind langeda nulli lähedale, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks.

Kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks, võib küttepuidu müügil metsa tegelik hind langeda nulli lähedale. Sellise tulemuseni jõuab metsaomanik siis, kui lööb kokku kõik kasvava metsa müügiga seotud kulud ja need saadud müügihinnast maha arvestada.

Näiteks olukordades, kui soovitakse turule tuua väga peenike mets, teha harvendusraie, kui on varutud materjali pikk kokkuvedu või lõpptarbija on kaugel. Sellistel raietel metsaomanik sisuliselt kohest majanduslikku tulu ei saa.

Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu  Foto: Heiki Hepner, Tark Mets OÜ

Kui mõne sortimendi kännuraha tuleb nulli lähedane või negatiivne, tuleks metsaomanikul raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Allikas: Heiki Hepner, OÜ Tark Mets kvartaalne puiduhindade statistika

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Evelin Süld
Evelin SüldtoimetajaTel: 534 46 746evelin@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee