Liimpalgist mitteenergiatõhus hoone on loodust säästvam kui A-klassi betoonist eramu

Arhitekt Mihkel Tüüri sõnul oleks hoonete säästlikkusest rääkides mõistlik lahus hoida kahte aspekti: majanduslik ehk kui palju sellega raha kokku hoitakse ja looduse säästmine.

Mihkel Tüür  Foto: Postimees/Scanpix

Mihkel Tüür on hoonete liginullenergianõuete kohustuslikuks muutmumise osas üsna kriitiline. Raadiosaates “Eetris on ehitusuudised” nentis arhitekt, et on tore, et võrreldes aastataguse olukorraga on teemavaldkond märksa paremini läbi räägitud. Kui varem oli tema hinnangul terminoloogiline osa nihkes – ühed rääkisid ühtedest ja teised teistest mõistetest, siis nüüd on olukord selgem.

Tüür tõi välja, et üksikisikuna on kogu teemavaldkonda keeruline analüüsida ja elu näitab, kuidas reeglid tööle hakkavad. “Erinevaid hoonetüüpe ja olukordi, mida elu ette toob, on väga palju ja neid kõiki ühes normis ette näha keeruline."

Arhitekti sõnul võiks ehitusmaterjali tootmisega seotud saastet rohkem mõõta. Ökoloogilist aspekti energiatarbe vallas on kõige lihtsam kokku võtta CO2 heite näol, mille poolest on Eesti näitajad ühe inimese kohta Euroopa Liidus esimesel kohal. “Elektritootmise ja põlevkivi tarbimise tõttu on inimese jalajälg Eestis 15 tonni ja tekib küsimus, kuidas seda leevendada,” märkis Tüür. Kõige lihtsam viis oleks asendada põlevkivienergeetika millegi muuga, mida paraku päevapealt teha ei saa.

Teiseks CO2-mahukaks protsessiks on meil tsemendi tootmine betooni tarbeks. “Materjalides kätketud CO2 jalajälg on üsna kergesti kaardistatav – on olemas tarkvara, milles on võimalik Excelisse sisestada, kui mitu kuupmeetrit betooni hoones on, nii et see tõlgib CO2 koguse tonnidesse, mis tõlgitakse CO2 jalajälge,” selgitas Tüür, et antud analüüs on lihtsalt teostatav, ent Eestis kasutatakse seda harva.

“Kui tõlkida põhitarindid CO2 keelde, hakkavad hooned näitama hoopis teistsugust pilti,” rääkis arhitekt, kes on selliseid arvutusi ise teinud. “A-klassi betoonist eramu 30 aasta kütmisel tekib seitse tonni CO2, aga betoonist ehitise ehitamise jaoks on enne seda kulunud seda juba 50 tonni,” tõi ta näiteks, et betoonkehand võib moodustada palju suurema osakaalu emissioonist kui hoone elukaare heites.

Liimpalgist mitteenergiatõhusa C-klassi elamu elukaare heide on 16 tonni, samas kui selle rajamiseks kuluv CO2 heide jääb alla 20 tonni. “Kui tahame Eesti CO2 heidet globaalses mõttes vähendada, peaksime vaatlema kõiki skaalasid: regionaalset, materjalitootmise ja hoonesisest mõõtkava," leiab Tüür.

Pikemalt loe sel teemal edasi ehitusuudised.ee loost Mihkel Tüür: ehituses pööratakse regionaalsetele küsimustele liiga vähe tähelepanu

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee