Peetri Puit plaanib investeerida 10 miljonit eurot

Edukas puidutööstuse ettevõte Peetri Puit, kes peamiselt on tuntud oma kaubamärgi Arcwood by Peetri Puit kaudu, tegi viis aastat tagasi õige otsuse, kui alustas CLT ehk ristkiht liimpuitpaneelide tootmist.

Peetri Puidu juht Peeter Peedoma näeb ristkihtliimpuidu ehk CLT suurt perspektiivi.  Foto: Evelin Süld

„Kuidagi nina haistis, et see võiks olla õige ja perspektiivikas suund,“ meenutab Arcwoodi juht Peeter Peedomaa CLT tootmise alustamist. Sel ajal ei olnud CLT tootmist ega tootmise kogemust Baltikumis ega ka mujal Skandinaavias. Euroopas ringi liikudes sai uuritud, mida sellest puitmaterjalist üks või teine arvas. Peedomaa sõnul oli neil valida kahe alternatiivi vahel, kas ristkiht liimpuit paneel liimituna CLT näol või MHM, mis on naelutatud ristkiht puitpaneel. „MHM osas midagi postiivset Saksamaalt ei kuulnud, ei oldud optimistlikud, ei nähtud eeliseid,“ kommenteeris Peedomaa.

CLT - uudne ja perspektiivikas materjal

MHM tehtavaid konstruktsioone ei saa võrrelda sellega, mida CLT suudab pakkuda. CLT puhul peab Peedomaa üheks olulisemaks plussiks oluliselt paremat visuaalset väljanägemist. Ristkiht liimpuitpaneele saab kasutada nn kaks ühes, kus element täidab nii konstruktiivset funktsooni ning vajadusel on ka sisearhitektuuriliseks elemendiks. „Alumiiniumnaeltega kokku naelutatud MHM elemente aga kasutakase peamiselt 99% mittenähtavates konstruktsioonides, karkassi siseselt, kus üldjuhul arhitekt ei soovi sellist naelutatud lahendust väljaspool näha,“ lisas ta.

CLT on ilmastikule ka vastupidavam. Peedomaa sõnul ei ole teada, kuidas erineva niiskustaseme korral alumiinumnaelad puidu paisumisel ja kuivamisel puidukihtide vahel käituvad. Ristkiht liimpuidu plussina toob ta esile ka materjali väljanägemise, kus domineerib ilusasti puidu tekstuur, mida näitkes liimimise teel vineerist valmistatud kertopuul ja plaattoodetel näha ei jää.

Plaan on tootmist veelgi laienada

Arcwood alles hiljaaegu laiendas oma tootmispinda ja sai 2016. aasta lõpus valmis uue tehasekompleksi, kus on tootmispinda 8000 m2. „Siis tundus, et meil seda pinda peaks mõneks ajaks jätkuma,“ muigas Peedomaa. Täna on nad seda teed läinud, et alustada uute investeeringutega täisautomaatse CLT-liini hankeks ja täiendava 6200 ruutmeetrilise tehasehoone juurdeehitusega.

Peedomaa sõnul ootavad kliendid neilt suurte gabariitidega detaile ja järjest enam nõudlus CLT osas kasvab. „Täna oleme oma investeeringuid alustanud vaakumpressidega, mille tootlikus on üsna väike. Automaatse liini investeering nõuab täiendavat tootmispinda. Uude tehasehoonesse oleme planeerinud väikse puhvri sisse. Jätame endale arenguruumi, et liikuda tehasemajade tootmise suunas ja tulevikus võimalikult palju konstruktiivset osa tehases ette valmistada,“ kommenteeris Peedomaa.

Ettevõtte juht laienemisega suurt töötajate arvu kasvu kaasnemas ei näe. „Teatud arvu inimesi peab juurde palkama ja praegusest töötajaskonnast osa liigub uue tehnoloogia tulekuga teistele töökohtadele,“ sõnas ta.

„Investeering on meie enda jaoks päris suur. Täna on ettevõtjad sellises olukorras, et paigalseis on ka juba tagasiminek,“ leidis Peedomaa, miks peab sammu pidama ja tehnoloogiliste arengutega kaasas käima.

EAS-i Ettevõtete Arendusprogrammi toetuse raames soetati automatiseeritud CNC – puidutöötlemiskeskuse Hundegger PBA.  Foto: Evelin Süld

Uue tehasehoone investeeringute maht on ca 10 miljonit eurot ja osaliselt saab ettevõtte laienemise jaoks rahastust ka riigilt. „Oleme saanud toetust ressursitõhusususe meetme kaudu Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ning ülejäänud laienemiskulud kaetakse omafinantseeringu ja pangalaenuga,“ kommenteeris Peedomaa.

Uus investeering automatiseeritud tehasesse annab võimaluse tõsta CLT tootmismahtu ligilähedaselt kümme korda. Peedomaa sõnul mõeldakse sel korral laienedes veel pikemalt ette. „Tulevikuplaan oleks edasiarendada robotitega viimistlusliin. Seda praegune investeering ei hõlma.“

Arcwood näeb CLT tootmisel perspektiivi ja väljundit. „Tänase tootmisvõimsuse juures oleme pidanud suurtele, põhiliselt Skandinaavia hangetele, viisakalt ära ütlema. Hetkel meie tehnoloogiline võimekus selliste projektidega kaasarääkida ei võimalda,“ tõdes Peedomaa.

Väljakutsed, millest õppida

Arcwoodis on projektipõhine tootmine, kus laokaupa ei eksisteeri. Kõik toodetakse tellimuse alusel otse kliendile. Tänu laiapõhjalisele meeskonnale, omavad nad kompetentsi projekteerimisest kuni montaažini. „Me suudame oma inseneeridega projekteerida, tehases materjalid valmis toota, komplekteerida vajalike metalldetailide ja kinnitusvahenditega ning hiljem kliendi juures elemendid ka paigaldada,“ kommenteeris Peedomaa.

Arcwoodi tööde referents on väga mitmekülgne. Liimpuitkonstruktsoone on toodetud spordihallide, tootmis- ja ärihoonete, ühiskondlike objektide ja ka eramute tarvis. Kui tellimused tulevad, püütakse leida lahendus kõikidele soovidele. „Me ei tõmba piire ette, kas on suurprojekt või eratellija. Me tuleme vastu ja aitame kõiki kliente,“ lisas Peedomaa.

Üheks ettevõtte edulooks ja tõsiseks väljakutseks peab Peedomaa Tondiraba Jäähalli ehituses kaasalöömist. „Me suutsime toota, transportida ja monteerida Tondiraba Jäähalli. See on tänaseks meie tehtud tööde TOP nr 1. Kogu protsess projekteerimisest kuni paigalduseni oli väga keeruline.“ Peedomaa tõdeb, et iga tõsine väljakutse õpetab, annab kogemusi ning on areng ja edasiviiv jõud.

Ei ole lihtne leida tööjõudu

Ettevõttes töötab täna 75 inimest, lisaks tütarettevõttes AS Liimpuit veel 35. Osa paigaldamistööst ostavad nad sisse pikaajaliselt koostööpartnerilt Vestenmix-ilt, kes on Arcwoodi konstruktsioonidega päris pikalt tegelenud ja omab head kompetentsi. Peedomaa sõnul on nad tööjõu leidmisega samas raskes seisus nagu ülejäänud Eesti või isegi on olukord tema hinnangul natuke teravam, kuna tehase asukohaga Põlvas on tegemist ääremaaga. „Oleme siiamaani hakkama saanud ja saame ka edaspidi. Põhitöötajaskond on lisaks Põlvale pärit lähiümbrusest: Võrust, Tartust, Räpinast. Töötajate põhijõud ja tuumik on üsna pikaajalise staažiga,“ täpsustas ettevõtte juht.

Ilma välistööjõuta ei saa ka nende ettevõtte. Peedomaa sõnul töötab neil kaks lätlast ja kaks ukrainlast. „Tegemist on tublide meestega, kes leidsid ise oma tee siia.“

Puit on keskkonnasõbralik ja taastuv materjal

Puidukasutustrend maailmas on tõusuteel ja ei ole teist paremat ehitusmaterjali, kui rääkida keskkonnasõbralikust süsinikuneutraalsest ehitusviisist. Lisaks on tegemist kohaliku materjali kasutamisega. „CLT on 100% puit ja kodumaine toore. Tegelikult selle toote tootmisel ja kasutamisel kogu ahela tulu jääb Eestisse - alates meie metsaressursi ülestöötamisest, mille pealt metsamehed maksavad makse, meie saeveskitest, kes metarjali töötlevad ning CLT tootmiseni - kõik maksud jäävad riigile. Mida rohkem me suudame anda siin koha peal lisandväärtust, seda parem,“ kommenteeris Peedomaa.

Puidu kasutamisel on oluline roll CO2 emissoonil. Kasvades salvestab puu endasse süsinikku ja puitu ehitiskonstruktsioonides kasutades, talletame ja salvestame selle ära. Kui peaks olema vaja 50-100 aasta pärast mingil põhjusel hoone demonteerida ja utiliseerida, saame seda teha väikeste kuludega, näiteks bioenergiaks põletades. Puit on väga keskkonnasõbralik materjal, kui tuua võrdluseks metall- või betoonkonstruktsiooniga ehitised. „Me maksame oma raha ära hiinlastele, saastame transpordiga keskkonda. Palju kulub energiat metalli töötlemiseks ning pärst konstruktsiooni lammutamiseks ja utiliseerimiseks? Selle käigus tekivad kordades suuremad CO2 emissoonid, mis keskkonda paisatakse,“ rõhutas Peedomaa.

CLT-st katuse konstruktsioonid, mis lähevad Saku uue spordihoonele.  Foto: Evelin Süld

Riigiametnikelt oodatakse enam

Peedomaa leiab, et oleks igati mõistlik, kui meie ehitsusektori ja riigisüsteemi saaks keskkonnasäästliku ehitusviisi reglementi sisse viidud. Töötada tuleks välja teaduslik CO2 kulu arvestamise meetod ehitise erinevatele protsessidele ja materjalidele, et oleks võimalik arvutada ühtselt iga ehitise CO2 bilanss, juba selle planeerimise ja projekteerimise faasides. Selleks, et mõtteviisi muuta peaksime julgema teha ebapopulaarseid otsuseid, kuigi see kõigile ei pruugi meeldida. "Samas teame, et see on mõistlik ja õige valik, mis suunas peaksime liikuma," lisas Peedomaa.

„See peaks olema poliitiline otsus ja tahe. Praegu on juba näha, et päris palju liigutakse maailmas puidu kasutamise poole. Kõik taandub poliitilise tahte ja arusaama taha, miks meil nii vähe puidukasutust propageeritakse,“ arvas Peedomaa.

Eelkõige peaks riik üles näitama oma tahet ja teadustama endale, et puidukasutus oleks õige suund. Peedomaa sõnul võiks riik esimese võimalusena puidukasutuse nõude riigihankeseadusesse sisse kirjutada. Samas ta leiab, et 100% ei pea kõik uusehitised puidust olema. „Meil on väga palju tublisid ja nutikaid arhitekte, kes oskavad kombineerida erinevaid hooneid betooni, puitu ja klaasi koos kasutades, et saavutada hea harmoonia nende kõigi materjalide vahel. Loomulikult 0-korruste ja maa-aluste ehitiste puhul ei olegi puidu kasutamine mõeldav. Igal ehitusprotsessil on omad mõistlikuse piirid, kus ja mis materjali kasutada,“ tõi Peedomaa välja, miks kombineeritud ehitusi võiks rohkem olla.

Paratamatult vanu harjumusi on raske murda ja muuta. Peedomaa leiab, et palju on kindlasti kinni meie tahtes. „Palju mugavam on käia läbikäidud rada ja püstitada endiselt betoonehitisi. Kõik on teada, kuida teha ja mis tuleb. Iga uus muudatus toob paljudes kaasa väikse tõrke ja teadmatust,“ arvas Peedomaa ja usub, et on vaid aja küsimus, mil puitu veel enam hoonete puhul kasutatakse. Küll tekib tahe muutuste ja arengutega kaasa minna.

Puidukasutuse kompetents on tõusnud

Järjest enam täienevad teadmised puidu kasutamisest. Oluline on teada, kuidas puit ilmastikule vastu peab ja kuidas vältida ilmastikust tingitud ohte. Hea näitena toob Peedoma välja Viimsi riigigümnaasiumi, kus tuldi väga edukalt toime puidu jaoks õrna koha, liigniiskuse ärahoidmisega. Ajapikku tekib sel teemal kompetentsi juba omajagu. „Kui rääkida CLT või üleüldse puidust, siis esmane nõue on, et puitu tuleb oskuslikult kaitsta ilmastiku ja keskkonnamõjude eest. Liigniiskuse sattumine konstruktsiooni võib hilisemalt hoonele väga ohtlikuks muutuda,“ täpsustas Peedomaa ja lisas, et kõige suuremad ohud tekivad ehitusfaasis, sest tehases on 100% kõik kontrolli alla.

Peedomaad üllatas postiivselt Keskkonnaministeerimumi keskkonnamaja riigihanke konkurss, kuhu esitati 18 ideekavandit. Ta leiab, et puitarhitektuuri teemat arhitektid valdavad juba väga hästi. „See on päris muljetavaldav arv. Noored arhitektid on liikumas puidusuunal. Need, kes on sellest aru saanud, on valinud tänast ajahetke ja tulevikuperspektiivi arvestades väga õige suuna,“ lisas ta.

Positiivse näitena toob ta välja ka Tallinna Tehnikaülikooli plaani ehitada uus õppehoone täielikult puidust. „Hea, et on jõutud järeldusele kasutada uue hoone rajamisel keskkonnasõbralikku materjali,“ leidis Peedomaa.

Teadlastega koostöös õpime puitu tundma

Ettevõtjana peab Peedomaa oluliseks koostööd teadusasutustega. Tallinna Tehnikaülikooliga on üheskoos andmete kogumiseks püstitatud katsesein, tehtud erinevate soojustuskihtide kasutamisviiside analüüse. Vaadatakse, kuidas üks või teine seinakonstrukstioon õhutiheduse ja soojapidavuse poole pealt toimib. „Terve aasta on katsesein üleval olnud, sealt on juba päris häid tulemeid saadud. Katsetatud sai erinevate CLT niiskustasemete ja kihipaksustega. Saime juurde palju teadmisi CLT käitumisest erinevatele mõjudele,“ kommenteeris Peedomaa koostööd.

5-kihiline CLT-plaat.  Foto: Evelin Süld

Vähem võiks olla bürokraatiat ja vastasseisu

Ühe suure projektina teeb Arcwood koostööd eraarendajaga, et ehitada Põlvasse kaks näidismaja ristkihtliimpuidust. See oleks ainulaadne projekt - esmakordselt ehitada kortermaja sellisest materjalist. Tegemist oleks 4- ja 3-korruselise puidust hoonega. „Tuleb ikka ise Põlvas esimene ära teha, et näidata initsiatiivi ja teed teistele. Paraku on omajagu selliseid inimesi, kellele ei piisa jutust ja pildist. Vähemalt Eesti inimene tahab enamasti ise oma silmaga näha ja käega katsuda. Siis tuleb alles kindlus ja otsustamise moment,“ möönas Peedomaa.

Kahjuks selline eraalgatus ja initsaitiiv teha midagi uut, liigub väga visalt ja toob endaga kaasa omajagu bürokraatlikke tegevusi. Peedomaa sõnul protsessi käigus on vaja muuta valla üldplaneeringut, mis omakorda toob kaasa bürokraatliku ahela igasuguseid kooskõlastusi ning detailplaneering venib. „Siinjuures tuleb tunnustada Põlva vallaametnikke, kelle poolt on viies käik sees ja mingit pidurit ei panda. Pigem oodatakse ja ollakse huvitatud, et tekiks keskusesse midagi uut ja huvitavat,“ liasas ta.

Lihtsalt ei lähe ka Arcwoodi uue juurdeehituse ja tootmisesse investeerimisega, mis hetkel samamoodi venib üldplaneeringu muutmise taga. „Protsess ja ahel tulenevalt tänastest protseduurireeglitest lähtuvalt ning on arenguid ja ettevõtmisi pidurdav,“ leidis Peedomaa.

Üsna sage on meil üldiselt levinud pidev vastasseis, millega ettevõtjad peavad uusi arendusi tehes paratamatult silmitsi seisma. „Ükskõik, mida tahetakse arendada, edasi viia, täiustada, siis ikka leidub inimesi, kes esimese emotsiooni ja reaktsiooni puhul ütlevad, et see ei meeldi ja too ei meeldi,“ oli Peedomaa nördinud ja tõi näitena välja palju kisa ja kära tekitanud Eesti viimased suurprojektid nagu Rail Baltic, Est-For Investi tselluloositehas ja Võrumaale Eesti suurima kanala rajamine.

Ta lisas, et kui kogu aeg on selline vastasseis, mil püütakse takistada ja blokeerida, siis see paneb mõtlema, miks ei süveneta ja vaid kohe leitakse esimeste emotsioonide põhjal midagi, mis ei meeldi. „Kas selline vastasseis on põhjendatud, on küsimus iseenesest,“ möönas Peedomaa.

Eelistavad kodumaist materjali

Arcwoodi tootmises kasutatakse valdavalt Eesti päritolu toormaterjali. Teatud osa toormest tuuakse koostööpartneri poolt Lätist või Venamaalt sisse.

Liimpuidu tegemiseks kasutatakse kuusesaematerjali. Ettevõtte teeb materjali hankimise osas koostööd Eesti suurimate saeveskitega: Vara Saeveski, Toftan, Aegviidu Puit, Combimill ja Raitwoodi kontserni saeveskid. Lisaks saadakse materjali ka mõnelt väiksemalt tegijalt.

Turu nõudlus kujundab toorme hinna ja enam-vähem on hinnad erinevatel partneritel samas suurusjärgus. Peedomaa peab olulisemaks hinna ja kvaliteedi suhet.

Viimasel ajal on materjali hinnad tõusnud kõrgeks ja nende allatulemise märki ei ole näha. Mingil põhjusel väga kiirelt lähevad hinnad üles, aga hindade allatulek on oluliselt aeglasem ja visam. „2017. aasta lõpus ja 2018. aastal läksid hinnad üles, kuna talve ei olnud ja metsa ei saanud. Saeveskid olid ilma palgita. Nõudlus määrab hinna ja seega hinnad kerkisid üles. Hindade allatulek on olnud väga visa ja oluliselt pikaajalisem, kui rohkem kui aasta tagasi tekkinud tõus,“ meenutas Peedomaa.

Ohtu tootmise seiskumiseks materjali puudusel ta ei näe. „Oleme püüdnud hoida ja tagada enam-vähem turvalise materjalivaru, et meid sellised väga kiired muutused ei haavaks,“ lisas Peedomaa.

Metsaarengukavas tuleb jõuda selge ja ühtse süsteemini

Peedomaa on jälginud metsanduses toimuvaid vaidlusi ja leiab, et täna on pilt ikkagi segane. Tema arvates peaks lõplikult kindlaks määrama, mida me arvestame metsavarude alla ja mis metoodigaga seda mõõdetakse. Reeglid tuleks täpselt kokku leppida ja siis saab vaadata, mis on võimalused võimalike raiemahtude lubamiseks ja kinnitamiseks. „Selge on see, et see ei vii kuskile, kui meil on raiekõlblikud metsad ja me hoiame sellest kümne küünega kinni. Ei luba raiuda. Lõpuks, kui minnakse raiuma, siis puu paistab ilus, aga näiteks kuuse puhul võib maha võttes selguda, et südamik on juba ära mädanenud,“ leidis Peedomaa.

Täna on metsade majandamine üsna heal järjel ja metsade olukord kordades parem kui varem. Nii riigi- kui erametsas. Väga palju on näha, et peale raiet teostakse meie metsades uute istikute istutamine, metsad taastakse ja puidu järelkasv on saanud oma hoo sissse. „Loomulikult on see elutsükkel puidu puhul 60-80 aastat. Sellepärast peame vaatama metsamajandamist pikas perspektiivis. Me ei saa olla ainult omakasu peal väljas,“ tõdes Peedomaa protsessi pikkust ja seda, et tuleb mõelda ka järeltulevatele põlvedele.

Ohukohad valitsemises

Hetkel tekitab ettevõtjale ebaturvalisust uus valitsus. Peedomaa leiab, et täna on eriti segane hetk, ei tea, mis uus valituse endaga kaasa toob. „See on ettearvamatu, mis sellest tuleb. Teatud oht, kõhklused ja kahtlused on.“

Peedomaa loodab, et ei lõhutaks ära Eesti ettevõtte maksusüteemi, mis varasemate valituste poolt on väga õigesti välja töötatud. „Nii peaks jääma, et ettevõtte tulu ei maksustata. See annab jõudu meie ettevõtete konkurentisvõimele ja annab võimaluse teenitud tulu pöörata tagasi uutesse arendustesse. Näiteks investeerida tehnoloogiasse. Tänu sellele toimuks areng ja edasiminek ning ettevõtted oleks konkurentsivõimelisemad,“ kommenteeris ta ja lisas, et kui me hakkame täiendavalt maksustame ettevõtajaid, siis kindlasti mõni püüab neid tulusid varjata. Lõpptulemusena see halvendab meie üldist heaolu ja kokkuvõttes on see halvav meie riigi majandusele.

Ära võiks muuta ka aasta tagasi loodud astmeline tulumaksusüsteem, mis tekitab inimestes segadust ja arusaamatust. „Praegu tundub, et sellega tahatakse inimesi karistada. Niigi tööjõudu napib,“ leidis ta. Pigem tuleks tõsta maksvaba tulu määra kõigil.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Evelin Süld
Evelin SüldtoimetajaTel: 534 46 746evelin@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee