Autorid: Evelin Süld, Metsamajandusuudised.ee • 3. juuni 2019

Märka varakult kuuse-kooreüraski tegevust oma metsas

Viimastel aastatel on suurenud üraskirünnakud meie metsadele. Kuuse-kooreürask asustab eelkõige nõrgestatud puid ja värsket metsamaterjali.

Kuuse-kooreüraski kahjustuste tõttu kuivanud puud.
Autor: Heino Õunap

Suuremate kahjutuste vältimiseks on metsaomanikul mõistlik aeg-ajalt oma kuusikuid kontrollida. Kui varakult märgata kuuse-kooreüraskit oma metsas, siis veel jõuab midagi metsa kaitseks ette võtta. Kahjuks kui märkad oma metsas juba kuivanud kuuski, siis pole enam midagi teha.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsalist Heino Õunapi sõnul on õige tegutsemise aeg siis, kui eemalt vaadates kahjustusi veel näha ei ole. „Kui kuusk meil siin Eestis maikuus asustatakse, hakkab puu kuivama alles juuli teises poolel. Oleneb milline suvi on ja kui kiiresti üraskite areng läheb,“ kommenteeris Õunap. Tema sõnul on peamine, mis ka natuke näha eemalt, mõne meetri pealt, on näripuru. „Kui on lamavtüvi, siis näripuru jääb kuhjakestena sisenemisava, kust ürask sisse läheb, ümber. Kui puu püsti seisab, siis see näripuru pudeneb puu alla. See puru on pruunikas, vahel oranzikas, jahutaoline pulber. Seda on näha koore peal, äblikuvõrkudes, all juurekaelal või puu all kasvavate taimede peal,“ täpsustas Õunap.

Näripuru
Autor: Jüri Pere

Kooreürask teeb koore sisse 2-3 mm suurused augud. „Kui juba augud koores näha, võib julgesti noaga urgitseda ja vaadata, mis seal koore all on,“ julgustab Õunap. Tema sõnul võib leida sealt eest üraski käigud, vana emamardika või juba munad, vastsed ja vastsekäigud. „Siis on viimane aeg maha võtta kahjustunud puud ja metsast välja vedada,“ paneb metsaspetsialist metsaomanikele südamele.

Kuuse-kooreüraski käigud puukoore all.
Autor: Jüri Pere

Tema sõnul puu tuleks maha võtta, kui seal on vastsed all. Kui seal on juba nukud ja puid ei ole võimalik kohe maha võtta ja välja vedada, puu jääb metsa seisma, siis uus mardikate põlvkond tuleb sealt varsti ise välja. „Vanasti soovitati üraski kahjustatud puu viia kuusikust kahe kilomeetri kaugusele. Siis nad hajuvad laiali ja ei suuda puid asustada. Aga kuhu sa viid? Kes sul lubab oma maale üraskit tuua?,“ leiab Õunap, miks see variant ei tule hästi kõne alla.

Tema sõnul oleks mõistlik lahendus puud langetada ja viia saekaatrisse. „Kui ära saagida, siis enamus üraskeid saab otsa, mõni võib ellu jääda, näiteks vana mardikas, aga suurem osa saab neist otsa,“ lisas Õunap. Muidugi peab metsaomanik enne uurima, kas saeveskid võtavad üraski kahjustatud puitu vastu. Mõnes piirkonnas võetakse, mõnes mitte. Oleneb, kas puit on saanud kahjustada.

„Peaasi, et puit on värske. Kui poole juuni pealt see puu maha võtta, ei ole tal häda midagi. Aga kui ta jala peal päris ära kuivab, ei sobi ta enam igale poole,“ kommenteeris Õunap ja lisas, et mesitarusid soovitakse teha küll metsakuivast – sellest kuusest, mis on üraskite poolt ära kuivatatud. See pidi tarude jaoks olema kõige parem materjal.

Kui kuusikus juba kooreürask sees, puud kuivanud, siis sellisena metsa jätta pole mõistlik. Nakatunud kuused surevad igal juhul. „Üraskikahjustustega puu võib seista veel mõne aasta, aga siis ta muutub ohtlikuks, kuivanud puud langevad maha,“ rahustab Õunap neid, kellele ei meeldi raied inimeste poolt armastatud ja asulate lähedal olevates metsades.

Loe samal teemal lisaks:

Kuuse-kooreürask pärast 2018. aasta põuast suve

Kuuse-kooreüraski rünnakud on sagenenud

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736