Autor: Metsamajandusuudised.ee • 6. juuni 2019

Jaak Nigul: tuleb rahastada neid teadusi, mis teevad ühiskonna rikkamaks

Tarmeko omanik Jaak Nigul arvab, et teadusele raha sihitult ja segaste arvutuste põhjal jagamine ei ole kellelegi kasulik. Ta küsib, millisele teadusele nõuavad teadlased üht protsenti sisemajanduse kogutoodangust? Millegi pärast tehnikateadlaste arv väheneb, aga humanitaarteadlasi ja sotsiaalteadlasi tuleb järjest juurde.

Jaak Nigul
Autor: Andras Kralla

Jaak Nigul kirjutas Postimehes, et teadus peaks olema investeering, millega ühiskonnal läheks tulevikus paremini, muuhulgas majanduslikult. „Rahast rääkimist peetakse tihti küll labaseks, kuid ometi räägime rahast või pigem selle puudumisest pidevalt. On selge, et kõigi teadusharude panus ühiskonna ülalpidamisse pole ühesugune. Kui raha on puudu, tuleks eelistada neid teadusi, mille tulemusena, vähemasti teoreetiliselt, võiks ühiskond üldiselt tulevikus rikkamaks saada,“ arutles Nigul.

Statistikaameti andmed näitavad, et kümne aasta jooksul kahanes tehnikateaduste doktorite arv Eestis 14,6 protsenti, samas humanitaarteadlasi on 20,6 protsenti ja sotsiaalteadlasi 42,2 protsenti rohkem. Nigul leiab, et kõiki erialasid on kahtlemata vaja, kuid proportsioonid peavad olema hoopis teistsugused, kui tahame ühiskonnana jõukamaks saada.

Tema hinnangul ei tohiks praegu anda lisaraha umbmäärasele teadusele, vaid raha tuleks jagada suunatult, riigi prioriteete silmas pidades. „Ma arvangi, et vähemasti Eesti sotsiaalteadustes on liialt palju vaateid ja liiga vähe faktipõhisust, et sinna raha juurde anda. Pigem tuleks sealt vähemaks võtta. Kui raha niigi napib, siis annaks eelkõige sinna, kus kogu maailmal on suurimad probleemid,“ kommenteeris Nigul.

Niguli sõnul keemia on ilmselt see teadusvaldkond, kust võiks oodata lahendusi maailma keskkonnaprobleemidele. „Tuleks lahendada küsimus, kuidas teha plastijäätmetest uut plasti. Kuidas teha taastuvast ressursist – puidust – tooteid, mida praegu tehakse peamiselt fossiilsest materjalist. Sest nii nafta kui ka puit koosnevad suuresti süsinikust. Selles on peidus tohutu potentsiaal nii kliimaprobleemide kui ka majandusliku lisandväärtuse võtmes. Keskkonnaprobleeme ei saa lahendada tänaval plakatitega vehkides, neid lahendatakse laborites,“ leidis ta.

Eestis juhib teadust ja haridust mitmes organisatsioonis kokku ligi tuhat inimest. Pluss haridus- ja teadusministeerium. „Need inimesed ei tee teadust ega õpeta, vaid juhivad ja juhendavad. Teadlasi on statistikaameti andmetel ligi 4700,“ lisas Nigul. Tema jaoks on mõtlemapanevaid kuluridu veel palju. Näiteks asub Võrus kultuuriministeeriumi allasutus Võru instituut, mille eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust Võrumaale eriomastes küsimustes. Selle tegevuskulu on 1,1 miljonit eurot aastas ja see tegutseb juba 1995. aastast alates. „Ma ei tea, milles seisnevad Võrumaale eriomase teaduse saavutused, samas väheneb Võrumaa elanikkond,“ kommenteeris Nigul.

Näitena lisab ta, et samal ajal on maaülikoolis metsakasvatuse- ja metsaökoloogia õppetool, mille aastaeelarve on 1,2 miljonit eurot ning 2017. aasta statistika järgi andis metsa- ja puidusektori kogu Eestis toodetud lisandväärtusest 7,7 protsenti. Puidu-, paberi- ja mööblitööstuse osakaal töötleva tööstuse lisandväärtuses oli 25 protsenti.

Nigul leiab, et ühsikonna huvides võiks haridus- ja teadusministeerium lõpuks haridust ja teadust päriselt juhtima hakata.

Loe pikemalt Postimehest.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150