Autor: Lennart Käämer • 7. juuni 2019

Puitmajatootja: puidu osakaal ehituses peab hüppeliselt kasvama

Puitmajade tootmise, ehitamise ja arendamisega tegeleva Mic-Johan Sebastian Kuisma sõnul avab Euroopa Liidu keskkonnasäästlik poliitika Eesti puitmajade tootjatele head võimalused eksporditurge laiendada. Kuismale kuuluv ettevõte MixFixi on Eesti tõenäoliselt kõige suurema puidust kortermaja arendaja.

Vesiroosi 1, Pärnu

Eestis puitmajadel sisuliselt puudub turuosa korterelamute ehituses. Ka avalikke hooneid ja büroomaju ei ole veel puidust ehitatud, Keskkonnamaja on esimene omalaadne. Saame nimetada vaid väikeelamuid ja mõne haridusasutuse. Miks see nii on, oleme ju puidusektoris muidu maailmatasemel?

Nõustun, et ehitame puidust liiga vähe. Põhjuseid on mitu. Nõukogude ajal ehitati palju betoonist ja see on jätnud oma jälje. Enne seda ehitati puidust palju, vaadakem Eesti kalurikülasid ja vanemaid linnaosi. See on paljuski seotud traditsioonidega. Skandinaavias, Kanadas ja USAs on puidu laialdane kasutamine ehitamisel väga levinud.

Praegu on Euroopas pead tõstnud uus keskkonna päästmisega seotud liikumine. Euroopa Liidu direktiivid soodustavad puidu taas kasutusele võtmist ja see jõuab kindlasti ka Eestisse. Mitmete riikide arengukavad näevad juba praegu ette väga suurt puidu kasutust majaehituses või lausa üleminekut puidust ehitamisele

Toodame palju ekspordiks, eriti tehasemaju. Kuhu meie puithooned lähevad ja mis meid sedavõrd väärtuslikuks teeb, võrreldes Skandinaavia või Kanada puidumeistritega, kelle tase on samuti väga kõrge?

Eestis on teadagi väga tugev puidusektor ja eksporditakse paljudesse riikidesse – ilmselt kõige rohkem Norrasse, Rootsi ja Soome. Mingil määral ka Saksamaale, Prantsusmaale, samuti Jaapanisse ja veel mõnda eksootilisemasse kohta.

Kuna puitmajatrend kasvab, lisandub sihtriike tulevikus veel. Hind pole pikemat aega enam Eesti puitmajade väärtus – pigem on kiire, paindlik koostöö ja hea kvaliteet see, mida hinnatakse. Paljud Skandinaavia tehased teevad suures mahus tüüpmaju ega taha midagi muuta. Tehaste kõrge automatiseerituse tase seda väga ka ei võimalda.

MixFix OÜ

2012. aastal asutatud ettevõtte äriplaan näeb ette arendada ja ehitada energiatõhusaid puitmaju, edendades Pärnu jõeäärse piirkonna arengut koostöös Pärnu Linnavalitsusega.

2017. aasta müügitulu oli 206 000 eurot ja ärikasum 16 000 eurot.

Ettevõtte äriplaan näeb ette ainult peatöövõttu ja suuremate kortermajade arendust, millelt oodatakse kasvu 2-3 miljonit eurot aastas.

Ettevõtte juht ja omanik on Mic-Johan Sebastian Kuisma, kes kuulub ka puitpaneele tootva Estpanel OÜ juhatusse ja omanikeringi.

Kui kaua Eestis toodetud puitmajad kestavad ja kuidas nende vanust ehitusprotsessis pikendatakse?

Kõik majad ehitatakse tänapäeval minimaalselt 50aastase elueaga. See on lihtsalt standardnõue. Nagu iga ehitist, ükskõik mis materjalist, tuleb ka puitmaja korrapäraselt hooldada. Nii saab ka eluiga pikem. On olemas puitmaju, mis on sajandeid kestnud, ja kivimaju, mis on alla 50 aasta tagasi ehitatud ning praegu varemetes ja vastupidi. Kui õigesti ehitada ja hoone eest hoolitseda, on pikk eluiga tagatud. Loomulikult on betoon tugevam ja sellel on ehituses oma koht. Lihtsalt meie planeedi päästmiseks on vaja materjalide kasutuse tasakaalustamist, puidu osakaal peab suurenema hüppeliselt.

Planeedi päästmisest rääkides … Meie metsakaitsjad rõhutavad just, et planeedi päästmiseks peaks mets jääma tööstuslikest eesmärkidest puutumata.

Meil Eestis mädaneb metsa, sest me ei kasuta seda piisavalt. Skandinaavias on ringlus juba ammu positiivne – uusi puid pannakse kogu aeg kasvama. Soome ja Rootsi võiksid oma metsa veel julgemalt maha võtta. Kui tegemist on haruldase igimetsa või muu kaitset vääriva metsaga, on puutumatus arusaadav.

Puidu peamine väärtus on selle taastuvus. Võrreldes betoonelementidega on puidu CO2 emissioon kordades keskkonnasäästlikum. See ei tekita kasvuhoonegaase ja CO2 tase pigem väheneb.

Mille poolest tänapäeva puitmajad ajaloolistest peamiselt erinevad? Kas oskate välja tuua mõne tehnoloogilise lahenduse, mis puithoonetega integreeritud on?

Puitmaja olemus kui selline pole väga muutunud. Samas kombineeritakse tänapäeval materjale rohkem. Kaks sajandit tagasi polnud valikuid peale kivi ja puidu. Lossides olid ju seinad kivist ja vahelaed ning katused puidust. Projekteerimine on tänapäeval kindlasti hoopis midagi muud. Just valmis Norras enam kui 80 meetrit kõrge torn, kandev osa liimpuidust ja ristkihtpuidust, Jaapanis planeeritakse sel kümnendil üle 300 meetri kõrguseid hooneid.

Tehakse ka hübriide, et puidu osakaalu tõsta ja betooni vähendada. See ongi tulevik, mis on praeguseks juba alguse saanud ja kindlasti kasvab. Sellest ka väljend: puit on uus betoon. Ka paljud arhitektid kasutavad üha rohkem puitu erinevates fassaadi-, seina- ja katuselahendustes, hea näide on Helsingi keskraamatukogu Oodi.

Milline on teie enda loodutest kõige imposantsem puitehitis?

Estpanel on teinud Rootsi päris suuri, uhkeid eramaju, mida inimeste privaatsuse pärast ei saa paraku avalikustada. Eesti kontekstis on Vesiroosi 1 Pärnus selline natuke huvitavam maja. Lisaks on Rootsis üks suurem koolimaja juurdeehitus ja paar paarismaja arendust sellised, mis meelde tulevad.

Majade juurest natuke kõrvale kaldudes … Kas mõnes muus valdkonnas, kus oleme harjunud tootma betoonist vms materjalist, annaks puitu senisest rohkem kasutada?

Kindlasti on palju valdkondi, kus võiks ja peaks rohkem taaskasutatavaid ja CO2-neutraalsemaid materjale kasutama. Näiteks EL keelab varsti kõrred ja ilmselt plastist terariistad. Nende asemel saab kasutada puitu või puidukiude. Koos betooni või tsemendiga kasutatakse puitkiudu mitmetes toodetes juba praegu, tulevikus kasvab see kindlasti veel.

Ehitusuudised.ee

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736