Kolm põhjust, miks meie metsad üraskikahjustuste osas nii haavatavad on

Viimastel aegadel kuuleb tihti uudiseid, et Kesk-Euroopas on suured üraskikahjustused ja sellest tulenevad mõjud on juba näha meie puiduturul, kus paberipuu hinnad on kerges languses ja meie metsadest pärit materjal peab konkureerima puidu kasvava pealevooluga Kesk-Euroopast.

Kuuse-kooreürask  Foto: Wikimedia

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsalist Heino Õunap leiab Euroopa suurtel üraskikahjustustel olevat kaks peamist põhjust. „Põhjusteks on 2018. aasta põuane suvi ja asjaolu, et soodsate kliimatingimuste tõttu suudab lõunapoolne kuuse-kooreürask aasta jooksul luua juba kolm põlvkonda.“

Õunapi sõunul oli Eestis paar aastakümmend tagasi kuuse-kooreüraskil üks põlvkond, nüüd on aga pea iga aasta olnud kaks põlvkonda. Lõuna pool Euroopas on kahe põlvkonna asemel viimasel ajal üraskitel kolm põlvkonda. „Soojad ja kuivad aastad soodustavad kolmanda põlvkonna teket,“ kommenteeris Õunap.

Sama aasta mõlema põlvkonna järglased ei pruugi põhjusta metsale kahju. „Kõik üraskid, kes kevadel või suvel kooruvad, ei lähe samal aastal munema, osa läheb kohe talvituma ja võivad kevadeks olla hukkunud juba,“ ütles Õunap.

Mõnel aasta võib teine põlvkond olla üsna vähearvukas ja külm talv võib neile hukatuslikuks saada. Nii et teisest põlvkonnast ei pruugi suurt ohtu metsale tulla. „Teise põlvkonna ellujäämise tagavad soojad talved,“ kommenteeris Õunap.

Soojenev kliima ja valed metsamajandusvõtted soodustavad üraskite rünnet

Õnneks männil üraskikahjustusi on meil väga vähesel määral. Kui neid esineb, siis ainult juba kahjustunud puul. Ürask tervele männile nii naljalt peale ei lähe. Kuusel nii lihtsalt ei lähe. „Suhteliselt tervele puule läheb kuuse-kooreürask kallale. Möödunud suvel olid kuused suurest põuast nõrgestatud, ürask sai nad üsna keresti ära asustada,“ kommenteeris Õunap ja lisas, et kui suurele põuale oleks kohe vihmad peale tulnud, oleks puud taastunud ja kooreürask ei oleks saanud neile midagi teha.

Õunapi sõnul ürask tahab tavaliselt nõrgestatud puud. „Kui üraski arvukus läheb väga suureks, võtavad nad ka juba täiesti elujõulise puu ära.“

Miks aga kuuse-kooreürask nii laialdaselt rüüstab viiamasel ajal? Õunap leiab, et meie metsade kõrget vanust ei saa selleks põhjuseks tuua. „Kuuse eluiga ei piirdu 80 aastaga, mis raieõigus on. Kui kuusik on terve, siis sellega on kõik hästi. Vanemas heas metsas paratamatult on kahjustusi rohkem ja mets on kehvemas seisus, eriti leviva juuremädaniku tõttu,“ kommenteeris Õunap, mis tingimused soodustavad üraskite kahjustusi.

Üraskikahjustustele vastuvõtlikuks teeb peamiselt põud ja puujuurte kahjustused. „Juurtekahjustustega puu ei saa niigi hästi vett kätte, kui tuleb põud ka, siis on nad hoopis hädas,“ leiab Õunap, miks juuremädanikuga puud on eriti hea saagiks üraskitele.

Metsaspetsialist lisab, et juuremädaniku levik on suuresti inimese teene, eriti aitavad selle levikule kaasa soojal ajal tehtud raied. „Vanasti metsatöid tehti talvel, raiuti kui oli külmem. Talved olid varem ka lumerikkamad. Nüüd käib raie aastaläbi. Juurepessu eosed levivad sel ajal, kui on temperatuur üle nulli, plusskraadidega. Kui sel ajal raiuda, satuvad seene eosed kännu pinnale ja hakkavad seal arenema ning juurepess asustab kännu ära,“ kommenteeris Õunap.

Puude juured on omavahel kontaktis, kokku kasvanud, nii lähebki juurepess kännust elusa puu peale. „Niivisii inimene seda juurepessu soodustab,“ leiab Õunap.

Ta peab ka suureks probleemiks kuusikute hõredaks raiumist. Metsaseadus lubab harvendusraieid teha täiuseni 0,6. „Vanad metsamehed, metsapatoloogid ütlesid 50-60nd aastatel, et kui kuusiku täius on 0,6 on ta juba harvik, mitte kuusik ja ta tuleks maha raiuda,“ meenuvad vanad ajad Õunapile.

„Kuusikus peaks kasvama sammal ja olema natuke jänesekapsast. Aga mitte olema kastik rinnuni nagu meie kuusikutes praegu on,“ imestab Õunap meie kuusikute üle. Tema sõnul hõredaks raiumine soodustab tormikahjustusi, loob hea päikselisema koha juurepessu arenguks. Õunapi sõnul meie muld on juurepessule liiga külm. Optimaalsed tingimused juurepessu levikule on natuke lõuna pool. Seal on mullad soojemad ja seenhaigus areneb kiiremini. „Kui kuusik lagedaks raiuda, tuleb juurepess, tulevad üraskid,“ tõdes Õunapu.

Metsaspetsialisti soovitus on, et kuusiku hooldust tuleb teha, kui mets ikkagi väga tihedaks läheb. Samas raiuda ei tohi kunagi ülemäära palju. Võimalusel tuleks kuusikus töid teha talvel. „Hooldused tuleks teha kuusiku nooremas eas, mida varem, seda parem. Mida väiksem on känd, seda vähem on tõenäosus, et sealt juurepess edasi läheb teistele puudele,“ õpetas Õunap.

Looduslikud metsad on püsivamad

Laialt levinud üraskirüüstete põhjusena näeb Õunap ka aastakümnete jooksul metsamajanduse tehtud otsuseid, kus segametsadele eelistatakse okaspuumetsi. „Nõukogude ajal peeti kaske metsa umbrohuks. Kui kuusikus oli kask, oli vaja see kohe välja raiuda. Näiteks Rootsis on töödeldud väga suuri alasid arbotsiididega, et saada okaspuumetsades lehtpuudest lahti. Hektari peale võib sellisest metsast leida ainult ühe pajupõõsa. Kõikjal puhas kuusk. Sellises metsas on üraskil imetore möllata,“ leidis Õunap.

Kui metsaomanik laseb oma metsas lisaks kuusele, kasvada ka teistel puudel, on vähem muret ka üraskiga. „Olenevalt kasvukohast, kui metsas on enamuses teisi puid, mände, kaski ja kuuski vähem, siis väga harva, kui seal kuuski kahjustatakse. Ürask eelistab pigem puht kuusikut,“ kommenteeris Õunap.

Päris looduslikud, eri vanuselise ja liigilise puistuga metsad on püsivamad. „Kui kuused on kõik 60-70 aastased, kümnete hektarite viisi, mingil põhjul veel nõrgestatud ka, siis polegi midagi imestada, et ei kasva ja saavad üraskite poolt otsa,“ tõdes Õunap.

Sellega pole enam midagi teha, kui kuusikus kooreürask sees, siis kuused surevad igal juhul. „Üraskikahjustustega puu võib seista veel mõne aasta, aga siis ta muutub ohtlikuks, kuivanud puud langevad maha,“ rahustab Õunap neid, kellele ei meeldi raied inimeste poolt armastatud metsades.

METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE - Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150