Kas tasub mõelda sügisesele istutamisele?

Kui eri soovitusi lühidalt kokku võtta, siis tasub sügisesele istutamisele mõtelda, aga silmas tuleb pidada mitut nüanssi, kirjutab õppeleht Sinu Mets.

Istutamine  Foto: Evelin Süld

Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov annab sügisese istutamise soovitust ettevaatlikult. Ta ütleb, võiks kaaluda kergema lõimisega muldadel. Viljakamatel muldadel ja ka potitaimede puhul pole sügisene istutus ta sõnul hea mõte talvise külmakohrutuse tõttu. ,,Talvist ilmastikku ette ei tea ning kui kevadtalvel tuleb külmakergitust, siis on vaja kevadel kõik taimed ükshaaval üle vaadata ja mulda tagasi panna,” ütleb Eda Tetlov. „See tähendab samahästi kui teistkordset istutamist, ainult uute taimedeta ehk siis: see on majanduslikult kulukas.”

Mida varem, seda parem

Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse lektor Andres Jäärats leiab, et sügisistutus on hea võimalus töid jaotada (kevadel on istutusega ülikiire) ja tema ütleb koguni, et mida rohkem taimi sügisel mulda saab, seda parem nii taimekasvataja kui ka metsa uuendaja seisukohast. Silmas tuleb tema sõnul pidada sügisistutuse põhimõtet „mida varem, seda parem”. Istutamisega saab alustada juba septembri algusest, õnnestunud näiteid on ka oktoobri alguses toimunud istutustest. Tähtis on, et taimed jõuaks juurduda enne sügiskülmasid.

„Tuleb siiski arvestada, et kui sügisene sajuperiood algab varakult ja kestab kaua, siis istutamiseks sobiv aeg (ka taimede väljavõtmiseks taimlast) võib osutuda väga lühikeseks,” ütleb Andres Jäärats. „Samas pole keegi kaitstud soojal sügisel arenema hakkava n-ö jaani- või tehiskasvu eest, kui taimele tekib kaks aastast juurdekasvu. Nende taimede kasutamisel peame lootma pikale sügisele, et juurdekasv saaks puituda enne esimesi madalamaid miinuskraade.”

Ära tuleb oodata taime puhkeseisund

Andres Jäärats rõhutab, et istutamiseks peaks taim olema puhkeseisundis või tema juured lõpetamas kasvufaasi. Taimlas kasvatatav paljasjuurne kuusk lõpetab kõrguskasvu hiljemalt juuli lõpus ja juured võivad kasvada veel kuni augusti lõpuni – septembri alguseni. Harilikul männil lõpeb kõrguskasv kuusest varem, kuid arukase puhul on taime sügisene kasvuperiood pikem. See tähendab, et sügisene istutus sobib vaid igihaljastele puuliikidele, millest meil on levinumad mänd ja kuusk.

Paljasjuurse või potitaime vahel Jäärats erinevust ei teeks – kui taim on korralikult mulda pandud ja kinni surutud, peaks see soodsates tingimustes kenasti kevadel kõrguskasvu alustama.

Peamise ohuna sügisistutuse juures märgib aga temagi külmakergitust, mis tekib peamiselt liigniisketes kasvukohtades. Sellest lähtudes soovitab ta sügisesi istutustöid planeerides eelistada pigem kuivemaid kasvukohti.

Kui taime tarne taimlast on hea ja ilm soosib, siis istutaks Andres Jäärats sügisel nii palju mändi kui võimalik, kuuske aga sobilikemasse, kuivematesse ja kõrgematesse kasvukohtadesse. Männi paneb ta esimeseks eelkõige seetõttu, et selle sügisistutusel on riskid väiksemad – männi kasvukohad on üldiseltki pigem kuivemad kui märjemad.

Metsaühistu kogemus on hea

Nii külmakergituse riski kui vajadust ära oodata taime puhkeseisund rõhutab ka Metsaühistu (metsaühistute võrgustik), kus sügisese istutuse osakaal on viimastel aastatel järjest suurenenud. Metsaühistul on kogemus, et sügis sobib hästi kuuseistikute istutamiseks, ent mitte viljakatele ja kühnakohrutusohtlikele muldadele. Kui on valida potitaime ja paljasjuurse taime vahel, soovitab Metsaühistu valida paljasjuume istik, sest potitaime juurekava võib osutuda enne sügiskülmasid juurdumiseks liiga väikeseks.

Mis on külmakohrutus?

Külmakohrutus ehk külmakergitus – mitu korda külmunud ja sulanud märja mulla pealmise kihi kerkimine jääkristallide tekkel toimuva paisumise tagajärjel. Metsakultuuris võib see kergitada ka hiljuti istutatud taimi.

SÜGISISTUTUSE PUUDUSED:

• Suurim puudus on külmakohrutusoht, mida tuleb arvestada istutusalade valikul.

• Andres Jäärats lisas, et eelkõige on aluseks ilm – liigniiske muld võib takistada nii tööde tegemist kui ka suurendada külmakergituse ohtu.

SÜGISISTUTUSE EELISED:

• Püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada.

• Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele kuival kevadel.

• Hajutab kevadist koormust. Kevadine istutusaeg on paljasjuurse taime jaoks sage li väga lühike ning suurte istutusmahtude ja vähese tööjõu korral ei pruugita selle ajaga valmis jõuda.

• Paljasjuurseid taimi, mida kevaditi tavaliselt napib, on turul rohkem.

Autor: Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse lektor Andres Jäärats

Allikas: Õppeleht Sinu Mets

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150