Potentsiaalsete vääriselupaikade kontrollnimekiri ei kaitse kõrge kaitseväärtusega metsi

HD Forest osutab metsamajandusteenuseid ca 16 000 hektaril metsamaal. Oma klientide metsi majandades on nad kokku puutunud ka potentsiaalsete vääriselupaikade (potVEPide) teemaga. Pregune olukord tekitab küsimust, miks me kaitseme neid alasid, kus tõenäosus vääriselupaika leida on alla 1% ja samas õiged vääriselupaigad, mida ei ole inventeeritud ja üheski tabelis, jäävad kaitseta.

Harilik kopsusamblik on vääriselupaiga üks indikaatorliike.  Foto: Evelin Süld

HD Foresti juhi Toomas Kamsi sõnul on nad mõnes metsas pidanud tellima vääriselupaikade inventuuri, et tõendada, kas on tegemist vääriselupaigaga või mitte. „Leidsime potVEPide nimekirjast 100 meie klientidele kuuluvat kinnistut. Eraldistena välja tooduna oli neid alasid isegi natuke rohkem. Nendest potVEPidest saaks hinnanguliselt raiuda 18 000 tihumeetrit puitu,“ kommenteeris Kams.

Kolme-nelja kinnistu puhul tuli tellida vääriselupaiga inventuur, kuna klient soovis teostada raiet ning enne puidu turustamist tuli veenduda, et tegemist ei oleks vääriselupaigaga. „Inventeerija vaatas metsad üle ja ei leidnud üheski otsitavat vääriselupaika,“ lisas Kams.

HD Foresti metsaülem Meelis Merenäkk leiab, et potVEPide käsitlus on liiga laiaulatuslik. „Sõel, mille alusel eraldised potVEPide nimekirja on lisatud, on liiga tihe olnud. Healjuhul võib potVEPide nimekirjast leida 0,5% vääriselupaiku,“ arvas Merenäkk. Näitena toob ta välja, kuidas on käidud vaatamas 50-aastasi halli lepa lepikuid, millel ei ole mingisugust looduskaitselist väärtust, kuid samas need alad on potVEPide nimekirjas.

Merenäkk ei näe kogu selle potVEPide ja FSC süsteemiga seotud teemal mingisugust ratsionaalset selgitust. Ainus, mis sellega on saavutatud, on suurenenud bürokraatia ja resusrsside ebatõhus kasutamine. „Kui sa käid läbi 500 kinnistut ja leiad neist ühest vääriselupaiga, milline on kogu selle tegevuse ökoloogiline jalajälg? Palju on autoga sõitmist, kui igakord peab metsas kohal käima vääriselupaiga spetsialist,“ lisas Merenäkk. Selline tegevus on hoopis keskkonda koormav ja metsaomaniku jaoks üks suur kulu. „Me kaitseme ühesküljest loodust ja samas teisestküljest kulutame tuhandeid liitreid kütust metsas käimise peale.“

TASUB TEADA:

•Vääriselupaikade kaitse on avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal kohustuslik ja eramaal vabatahtlik.

•FSC serditud ettevõtted peavad enda FSC toodangust vääriselupaikadest pärineva materjali välistama, selleks tuleb kontrollida nii ametlikku vääriselupaikade registrit kui ka SA Eestimaa Looduse Fondi koondatud potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaasi.

•PotVEPidest pärit materjali puhul on ettevõtetel võimalus materjali oma FSC tarneahelasse mitte lubada või materjali vastavust FSC nõuetele täiendavalt kontrollida. Selleks saab lasta ala ära hinnata vääriselupaiga määramise tunnistust omavate spetsialistide poolt ning kui ala väljatöötatud metoodika alusel vääriselupaigaks ei klassifitseeru, on risk maandatud.

Allikas: FSC Eesti

Probleemiks on ka potVEPide tabeli koostamise aeg. 2000nd aastate algusel tehti vääriselupaikade inventuur ja arvati, et osa vääriselupaiku jäi veel avastamata. Leiti lahendus, kuidas inventeerida vääriselupaiku juurde ja metsaregistrist potVEPide väljavõttega tabel loodi selleks, et erametsaomanikel oleks sunniviisiline kohustus kontrollida oma kinnistuid. Kahekümne aastaga on metsas väga palju muutununud ning arvatavasti ca 10% potVEPide nimekirjas olevatest metsadest on selle aja jooksul juba raiutud ja seega nimekirjas on sees palju noorendikke. „Metsaregistrist võetud päringud tuleks uuesti üle käia, õiged andmed välja filtreerida,“ leidis Merenäkk.

Toomas Kamsi sõnul saavad metsanduses kõik aru vääriselupaikade kaitse eesmärgist, kuid praegult kehtiv lahendus ei pruugi oma eesmärki täita. „Praegune olukord piirab kõige rohkem väikemetsaomanikke, kellel õlule on pandud lisakohustus,“ leidis Kams.

Toomas Kams arvab, et eesmärk oli leida vääriselupaiku juurde, aga nüüd vigaste andmete tõttu otsime me neid valest kohast. „Kogu see töö devalveerib vääriselupaikade väärtust. Kui sa lähed kogu aeg vaatama midagi, mida tegelikult ei ole, ei hakkagi sa enam midagi nägema. Valest kohast otsides ei märka õiget kohta, kus vääriselupaik tegelikult on.“

„Küsimus ei olegi alati sellest, et puit jääb raiumata, vaid valedest kohtadest otsidest jäävad õiged vääriselupaigad kaitseta ja metsaomanikud kaotavad võimaluse riigiga sõlmida vääriselupaiga kaitseleping,“ lisas Kams.

HD Foresti kliendisuhete juhi Kristi Niguli sõnul on HD Foresti klientidest viiel sõlmitud riigiga vääriselupaikade kaitse leping. Need kokkulepped on tehtud juba aastaid varem, enne kui 2018. aastal potVEPide teema pead tõstis. „Kogu vääriselupaikade ümber käiv diskussioon on paljusid metsaomanikke valvsaks teinud ja hetkel ei ole keegi avaldanud soovi vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimiseks. Pigem tuntakse muret, kas peaks metsa maha raiuma, enne kui sellest vääriselupaik leitakse,“ kommenteeris Nigul.

Lisaks jääb selgusetuks, miks nõutakse potVEPide inventeerimiseks vääriselupaiga inventeerimise koolituse läbimise tunnistust. Sellist nõuet üheski dokumendis riigi poolt seatud ei ole. Merenäkki sõnul on meil piisavalt metsandusharidusega spetsialiste, kes igapäevaselt metsi majandavad ja kes teavad väga hästi vääriselupaiga tunnuseid. Metsaspetsialistid saaksid vääriselupaiga olemasolust ise metsaomanikke informeerida. „See teave, milline on vääriselupaik, on kõigil metsanduse lõpetanutel olemas,“ leidis Merenäkk.

Kams arvab sama, inimesed, kes metsas igapäevaselt tegutsevad, kas raiefirmades või mõnel muul moel, peaksid olema vajadusel koolitatud ja teadma, milline vääriselupaik välja näeb. „See oleks palju olulisem kui mingi nimekiri. Siis ehk ei raiuta maha praegu neid vääriselupaiku, mida hetkel üheski nimekirjas ei ole.“

Puidutööstusettevõtete ja metsamajandajate sertifitseerimine käib vabatahtlikuse alusel ning Eestimaa Looduse Fondi alagatusel loodud potVEPide teemasse ei ole riigil põhjust sekkuda. „Metsaomanik peab ise selle kulu tegema, et vääriselupaiga inventuur oma metsas läbi viia. Riik on distantseerunud ennast sellest protsetuurist,“ kommenteeris Kams. Kogu metsanduse huvides oleks oluline, et riik tegeleks vääriselupaikade teemaga edasi ja telliks uute vääriselupaikade leidmiseks kordusinventuuri. „Praeguses olukorras puidu ostjate, metsaomanike ja looduskaitsjate maine langeb. Riigipoolne sekkumine võtaks kõigilt osapooltelt fustratsiooni maha,“ arvas Kams.

Loe lisaks Vääriselupaikade teema ootab lahendus

Lugu valmis koostöös metsandusettevõttega HD Forest.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Evelin Süld
Evelin SüldtoimetajaTel: 534 46 746evelin@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee