Jaga lugu:

Eesti Erametsaliit: tahame metsanduse arengukava, mis viib edasi!

Eestis on koostamisel kolmas metsanduse arengukava. Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv on kõigi arengukavade koostamise juures olnud ja leiab, et uus arengukava pööraks jätkuvalt suurt tähelepanu erametsanduse edendamisele.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.  Foto: SILLE ANNUK

Esimene arengukava aastani 2010 oli metsanduse kujunemise arengukava. Täpsustati riigimetsa rolli, kavandati meetmeid metsarikkumiste pidurdamiseks, planeeriti erametsanduse toetamise ja ühistegevuse hoogustamise mehhanisme, seati eesmärgiks võtta 10% metsadest range kaitse alla ning hinnati koguraiete optimaalse mahu määraks üle 10 miljoni tm aastas.

Teine, veel täna kehtiv arengukava aastani 2020 täpsustas puidukasutamise võimalusi ning hindas varasemas arengukavas optimaalse raiemahu mittesaavutamise tulemusel uue perioodi aastaseks raiutavaks puidukoguseks 12 kuni 15 miljoni tm, seadis eesmärgiks suurendada metsauuendustööde mahtu ning hoogustada erametsaomanike ühistegevust, looduskaitseliseks eesmärgiks on tagada rangelt kaitstavate metsade esinduslikkus.

Mõlemas senises arengukavas on pööratud suurt tähelepanu erametsanduse edendamisele, loodame sama ka kolmandalt arengukavalt. Selle saavutamiseks on Eesti Erametsaliit sisestanud arengukava koostamisse omad ootused, kokkuvõtvalt on need alljärgnevad:

•Tegutsemisvabadus. Metsaomanik saab ise otsustada milliseid tegevusi ta üldiseid olemasolevaid reegleid järgides teeb. Kui mingi tegevus on seadustega lubatud pole põhjendatud, et ametnikud niigi lubatud tegevusi veel üle lubaksid, selline praktika on paraku tekkinud suurendades nii metsaomanike seas ebakindlust kui ka riikliku bürokraatiat.

•Piirangute kompenseerimine. Kui metsaomanikule kehtestatakse täiendavaid piirangud, mis tulenevad tema kinnistu asukohast või eripärast ning erinevad üldistest reeglitest, tuleb need omanikule kompenseerida. Omanik on oma valduste omandamiseks ja arendamiseks teinud kulutusi, kui leitakse, et edaspidi ei saa kavandatud tegevusi teha ja tulu teenida peab piirangute kehtestaja omanikule tehtud kulutused ja saamata jääva tulu kompenseerima.

•Motiveeriv maksusüsteem. Metsanduses on kulude tegemine ja tulude tekkimine väga suures ajalises nihkes. Otstarbekas on metsaomanike maksustamise kujundada selliseks, et metsaomanikud eelistaks kinnistu müügile metsaomanikuks jäämist. Metsaomaniku maksustamisel tuleb arvesse võtta metsa kasvatamiseks kogu metsa eluringi vältel tehtu kulutusi.

•Metsade vanuselise jaotuse ühtlustamine. Jätkusuutlik metsandus on orienteeritud tulevikule, seda arvestades on oluline, et metsade vanuseline jaotus ning puidu saamise võimalused oleks võimalikult ühtlased. Küpsete metsade uuendamisel saadav puit on omaniku jaoks oluline tuluallikas, seetõttu on oluline teha uuendusraiet metsaomanikule sobivas eas. Vanuselise jaotuse ühtlustamine aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Üksikute metsaosade roll süsinikuringes ajas muutub. Kõik metsad ei saa olla pidevalt keskealised mil süsiniku sidumine on aktiivne ja heide minimaalne. Metsade jätkusuutlik majandamine ja püüdlus metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole tagab metsade süsinikubilansi parima tulemuse.

•Metsauuendamise, metsahooldustööde ning infrastruktuuri arendamise toetamine. Need on tegevused mille tulukus realiseerub kaugemas tulevikus ning mida metsaomanikud ei ole võimelised oodatud mahus ja kvaliteedis ilma toetusteta tegema.

Metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Metsanduse arengukava esitatakse Riigikogule vastu võtmiseks 2020. aasta kevadel.

•Metsandusalane teavitustegevus. Tänased koolide õppekavad annavad vähe infot metsanduses toimuvate protsesside ning võimaluste kohta. Ühiskonna teavitamine peab toimuma süstemaatiliselt.

•Ökosüsteemsete teenuste hinnastamine. Metsaomanikud oma tegevuste kaudu pakuvad hüvesid mida ühiskond tahab kasutada kuid mille saamiseks tehtavad kulud jäävad omaniku kanda.

•Ühistulise tegevuse toetamine. Eesti metsaomandi keskmist suurust arvestades on ühistuline tegevus võimalus majandusliku tegevust efektiivistada. Tuleb jätkata omanike nõustamise ning erametsanduse tugisüsteemi arendamist. Arvesse tuleb võtta metsaomandi suurusest tulenevaid eripärasid.

Kolmanda metsanduse arengukava koostamist alustati probleemide kirjeldamisest, erinevad huvigrupid on ühistes aruteludes otsinud neile lahendusi. Kindlasti tuleb probleemidega tegeleda, aga vaja oleks ka ambitsioonikaid eesmärke mille poole püüelda. Seni ei ole probleemina käsitletud asjaolu, et suur osa meie metsades kasvanud/kasvatatud puidust jääb majanduslikus mõttes kasutamata või sobib ainult madala lisandväärtusega puidutoodete valmistamiseks. Arvestades meie metsaressursside olemit ootaks arengukavast selget sõnumit ka potentsiaalsetele investoritele kes meie lähitulevikus saadava puidu oskaks parimal viisil kasutusele võtta. Kodumaine puidutööstus annab metsaomanikele teadmise, et tema aastate pikkuse töö vili saab väärikalt tasutud. Ümarpuidu eksport ei peaks olema kolmanda metsanduse arengukava eesmärgiks.

Kui esimene metsanduse arengukava oli kujunemise kava, teine metsasektori edendamise kava siis kuidagi ei tahaks, et kolmandast kavast kujuneks keelamise ja piiramise kava. Mets ei ole probleem, metsade majandamine loob võimaluse nii parema kliima, majanduse kui ka looduskaitse edendamiseks.

Andres Talijärv, MTÜ Eesti Erametsaliit tegevjuht

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Evelin Süld
Evelin SüldtoimetajaTel: 534 46 746evelin@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee