Puitmajatootja Nordic Houses – Eesti suurim vabaaja-majade eksportija Norra

Puitmajatootja Nordic Houses, kes on Eesti suurim vabaaja-majade eksportija Norra, veab hetkel oma põhitöö kõrvalt Eesti Vabaõhumuuseumile rajatava puitmaja projekti, kus muuseum saab peatselt endale uue eksponaadi kaasaegse puitmaja näol.

Nordic Houses KT juhatuse liige Argo Saul seisab Vabaõhumuuseumile valmiva puitmaja ees.  Foto: Evelin Süld

„See on puitmajasektori ja meie tarneahale partnerite ühine kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, et näidata juba praegustele ja tulevastele põlvedele, milline näeb välja 21. sajandi puitmaja,“ kommenteeris Nordic Houses juhatuse liige Argo Saul.

Tema sõnul löövad tulevase puitehituse kompetentsikeskuse püstitamisele kaasa vähemalt 50 firmat, kes panustavad projekti oma toodete, materjalide ja teenustega. „Väga põnev on panna kogu see koostöömuster kokku. Ühisprojektis osaleb ka mitmeid konkurente. Loome ühiselt väärtust mitte ainult meie sektorile aga tegelikult kogu Eesti riigile.“

Saul leiab, et puitmajatootjad teevad tüüpilisest eestlasest tavapäraselt rohkem koostööd. „Oleme ekspordile väga orienteeritud, 90% meie tooteid läheb riigist välja. Me paneme seljad kokku ja teeme parem koos, olles sektorina tugevad. Sihtturgudel me konkureerime pigem kohalike ja teiste riikide ettevõtetega.“

Eesti puitmajasektoris on 140 aktiivselt tegutsevat firmat, kes toodavad aiamajadest kuni moodulmajadeni. „Statistikas oleme kui üks sektor, kuigi meie tegevusvaldkonnad võivad olla väga erinevad. Meil on mitmesuguse suuruse ja võimekusega ettevõtteid,“ täpsustas Saul.

Puitmajasektori rolli peaks rohkem tähtsustama

Viimasel ajal on pildis keskkonnateemad ja inimeste mure meie metsade pärast. Saul leiab, et metsade targal majandamisel ja puidu väärindamisel on tulevikus kindel koht, riik peaks rohkem näitama oma eeskuju selles valdkonnas ning eelistama puidu kasutamist ehituses. „Puitmajatootmine on üks väga oluline sektor meie riigile: me oleme regionaalsete töökohtade loojad maapiirkondades, me oskame hästi väärindada puitu, millest keskkonnasõbralikumat ehitusmaterjali pole,“ tõdes Nordic Houses juht.

Nii haaraski puitmajade sektor ise initsiatiivi ja tuli vastu Vabaõhumuuseumi soovile uuendada oma väljapanekut ühe 21. sajandi arhitektuuri näol. „Kuskilt peab alustama. Miks oodata 50 või 100 aastat? Võib kohe näidata eestimaalastele ja väliskülastajatele, milliseid puitmaju me täna oskame teha,“ leidis Saul. Euroopas ringi reisides on ta näinud Saksamaa majatehaste näidiskülasid või Norras keskusi, kus saab tutvuda aastaringselt kaasaegse puitarhitektuuriga. „Peagi on meil võimalus ennast rohkem tutvustada“ arvas Saul.

Puitmajatootjal on hetkel väga tegusad ajad. Eelmise aasta oktoobriks oli juba selle aasta esimene poolaasta töödega broneeritud. Nordic Houses plaanib sel aastal klientidele tarnida ligi 130 pre-cut standardmaja. 120 ruutmeetrise maja tootmiseks kulub tehases 1 päev ja platsil saab maja väljast valmis kahe nädalaga ja teise kahe nädalaga valmivad kõik sisetööd.

Saul leiab, et puitmajade tootmise plussiks on tehases ehitamine. „Selles on logistika ja transpordikulud väga optimaalsed, ehitusjäätmeid tekib minimaalselt, kõik valmib vähese ajakuluga ilmastikukindlates tingimustes.“

Vabaaja-majade turg on stabiilne, kuna norrakad on harjunud puidust ehitama

Nordic Houses müügikäibest moodustab ⅔ pre-cut majad ja ⅓ elementmajad.

Norras on väga suur vabaaja-majade turg ja Nordic Houses on esimesest päevast alates olnud aktiivne just nimetatud turul. Näiteks on nende majamudel ,,Storodde’’ läbi aegade enim müüdud kogu Norras. „Norra vabaaja-majade turu 80% mahtudest tehakse 20-ne suurema ettevõtte poolt, me oleme seal esikümnes. Turundame oma tooteid ja teenuseid Buen kaubamärgi all, mis on Norras tuntud bränd“ tõdes Saul.

Nordic Housese majamudel ,,Storodde’’ on läbi aegade enim müüdud vabaaja-maja kogu Norras.   Foto: Nordic Houses

Norrakad hindavad väga vaba aega ja kasutavad meil n.ö suvemajana tuntud maju aastaringselt. „Norras ehitatakse 4500-5000 uut vabaaja-maja aastas ja kokku on neid seal juba üle 400 000. Igal kolmandal leibkonnal on vabaaja-maja, kas siis mägedes või rannikul,“ lausus Saul ja lisas, et mägedesse või fjordide vahele on keeruline tarnida ja siia sobib meie pre-cut tehnoloogia suurepäraselt. Norras on puidust ehitamine normiks ja ühtlasi on Norra ka Euroopa suurim puitmajade importöör.

Ehitustegvus on maailmas üks suurimaid saastajaid ja samas puidust ehitamine on keskkonna seisukohalt kõige mõistlikum lahendus. „Norrakas armastab loodust ja hindab puitu kõrgelt. Põhjamaalased on sellest aru saanud, et puit on kõige jätkusuutlikum ehitusmaterjal ja kui võimalik, teevad nad siit lähtuvalt oma valikud“ kommenteeris Saul.

Nordic Houses korraldab müüki Norras läbi 10 piirkondliku edasimüüja, kes teenindavad lõppkliente ca 300 km raadiuses. Norrakas on pigem reserveeritud ja eelistab koostööd kohalikuga. Sauli sõnul teeb põhja-norrakas võimalusel koostööd põhja-norrakaga ja lõuna-norrakas jälle lõuna-norrakaga. „Nad eelistavad osta maju omade käest, oma piirkonnast. Tegemist on ka usalduse küsimusega ja meile on tulnud kasuks tegevus läbi kohalike partnerite.“

Vabaaja-majade turg on väga sessoone. Põhitootmine Norra käib maist novembrini, kuna suurem osa majadest tarnitakse Norra mägedesse ja kui lumi tuleb maha, siis tööd seiskuvad. Talvekuudel läheb ehitus platsil väga kulukaks. Selleks, et tootmist aastaringselt natuke stabiliseerida, hakati 2008. aastal tootma elementmajasid. „Norra linnalähedasi maju ehitatakse aastaringselt ja enamasti eelistavad kliendid elementmaju,“ ütles Saul.

Pre-cut vabaaja-majade osas teeb ettevõte paremat tulemust võrreldes elementmajadega. Sellele aitab kaasa tugev turunimi, väljaarendatud edasimüüjate võrgustik, turule sobiv toode, väiksem konkurents. „Oleme Norrasse tarninud üle 2000 maja ja omades piisavalt referentsprojekte ja turupositsiooni on meil tulemuslikum tegutseda, võrreldes konkurentidega, kes peaksid kõike nullist alustama," täpsustas Saul.

Nordic Houses põhiturg oli esimesed viis aastat ainult Norra. Tänaseks on jäänud Norra turuosa 80%-le ja järgmine suur turg on Rootsis. „Töötame sellel turul väga sihipäraselt. Rootsi turg meie toodetele sobib. Sinna läheb meilt eramuid ja vabaaja-maju,“ ütles Saul.

Eesti turg on aastatega kasvanud

Paar aastat tagasi tegi ettevõte teadliku otsuse hakata turustama oma maju ka kodumaal. „Tahame endast Eestis ka midagi maha jätta. Pakkuda kaasmaalastele head elukeskkonda ja kvaliteetseid puitmaju,“ leidis Saul. Eesti turg on ettevõtjale põnev väljakutse, kuna eksporditurgudel töötavad nad ainult äriklientidega, siis Eestis tuleb kokku puutuda ka lõpptarbijaga – maja tulevase omanikuga. „Eestis saad kliendilt tagasisidet ja näed, mis ootused tulevasel majaomanikul on. Me loome ju ikkagi kellelegi kodu,“ tõdes Saul.

Viimaste aastate tegevused Eestis on märkimisväärselt kasvatanud Nordic Housese siseturgu. Sauli sõnul näitab statistika, et puidust ehitatakse aina rohkem. „Eestlased võtavad taas puitmaju üha enam omaks. Puit on väga kvaliteetne ehitusmaterjal.“

Nordic Houses on võtnud uueks suunaks kasvatada oma standardmajade mahtu ja vähendada eriprojektide hulka. Saul lisas, et nad teevad eriprojekte jätkuvalt edasi, kuid järjest rohkem püüavad nad arendada oma kataloogimaju ja luua nendest uusi kontseptsioone. „See on meie klientidele, kõigile väärtusahela partneritele ja ettevõttele endale parim lahendus. On palju säästukohti, mida standardlahenduste korral saab kasutada. Erisuste projekteerimine on ressursikulukas ja see läheb ka kliendile rohkem maksma,“ leidis Saul ja tõdes, et standardlahendustele jäävad alles ka omad paindlikkused.

MIS ON MIS - Nordic Houses KT OÜ

●Puitmajatootja tegutseb aastast 2002.

●Põhitegevuseks on puitkarkassmajade projekteerimine, tootmine ja püstitamine.

●Kuusalu vallas on ettevõttel kaks tootmisüksust: Kosu külas ja Kolga alevikus.

●Töötajaid on 40 (juuni 2019 seisuga).

●Ekspordivad vabaaja-maju ja elementmaju Norra, Rootsi ja Hollandisse.

●Ettevõte jälgib ÜRO kestliku arengu eesmärke (SDG - Sustainable Development Goals).

●Tunnustused: Aasta Tehasmaja 2015, Vastutustundliku ettevõtte kuldmärgis, Kultuurisõber 2018.

●Ühiskondlikud projektid: õuesõppe paviljoni ehitamine Kuusalu valla lasteaiale Jussike, Lahemaa rahvuspargi linnuvaatlustorni rajamine, investeering Kiiu disgolfi pargi taristusse, linnupesakastide projektid, metsaistutamine koos RMK-ga.

Lähiaastatel ootab ees tehase kolimine

Hetkel tegutseb ettevõte Kuusalu vallas kahel kinnistul. Puitmajad valmivad nii Kosu kui ka Kolga tootmises. Järgmisel aastal on plaanis alustada uue tootmishoone ehitamisega Kuusalu valda, kuhu kolivad mõlemad tootmisüksused ja hakkab olema katusealust pinda 8000 m2. „Oleme 17 aastat Kuusalu vallas tegutsenud ja soovisime samas piirkonnas jätkata. Uus tehas Kiiu alevikus tõstab töö efektiivsust ja loob paremad tingimused meie töötajatele,“ sõnas Saul.

Käsil on ka EAS-i ja Norra kuningriigi Green ICT projekti raames välja töötada uus tarkvaraarendus, mis looks müügiplatvormi ja suhtluskeskkonna kõigi väärtusahela partnerite vahel. „Uus rakendus aitaks meie klientidel valikuid teha, tellimusi edastada ja annab ettevõttele võimaluse koordineerida paremini kogu väärtusahela tööd. See muudab töö efektiivsemaks,“ arvas Saul.

Jälgivad vastutustundliku ettevõtte suuniseid

Nordic Houses on juba kolmandat aastat saanud vastutustundliku ettevõtte kuldmärgise. „Oleme teadlikult võtnud selle suuna, et olla regiooni kõige vastutustundlikum ettevõte ning pakkuda rohkem, kui seadus nõuab,“ kommenteeris Saul.

Vastutustundlik ettevõte püüab leida oma tegevuses tasakaalu kõigi turuosapoolte vahel – omanike, klientide, töötajate, tarnijate ja kogukonna vahel. „Me seome vastutustundliku ettevõtte väärtused oma põhiärisse. Me mõtleme teadlikult, kuidas me toodame, tarnime ja kuidas kogu väärtusahel tööle panna. Me loome väärtust, millest võidavad paljud osapooled,“ lisas Saul. Vabaõhumuuseumi projekt on üks näide, kuidas antakse oma tegemistega väärtust tagasi kogukonnale.

„Tunneme headmeelt, et oleme oma sektoris need, kes vastutustundliku ettevõtte küsimustiku täitsid. Näitame, et puitmajatootjad, kes puitu väärindavad, maapiirkondades tööhõivet pakuvad, kvaliteetseid ja tervislikke kodusid loovad ja oma keskkonna eest hoolitsevad, on vastutustundlikud ettevõtjad. Meie sektoris võiks olla rohkem ettevõtteid, kes selle peale mõtleksid ja teadlikult vastutustundlikku tegevust arendaksid,“ leidis Saul.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931