Loodusfotograafid: metsades toimuvaga ei saa olla rahul

Üle 50 Eesti loodusfotograafi saatsid keskkonnaminister Rene Kokale pöördumise, milles ei olda rahul Eesti looduses toimuvaga.

Loodusfotograafid saatsid ministrile kirja: me pole rahul metsade olukorraga  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Rahulolematute hulgas on ka auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti loodusfotograafid, näiteks Remo Savisaar, Sven Začek, Arne Ader, Ingmar Muusikus jne.

Paljud pöördumise allkirjastanutest on rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud loodusfotograafid, kes on Eesti diplomaadid ning visiitkaardid läbi oma fotode, kes loovad positiivset kuvandit Eesti kui loodushoiu ning meie loodust väärtustavast riigist.

Eesti loodusfotograafid, kes aastate jooksul igapäevaselt ja regulaarselt looduses käivad, on mures Eesti looduses toimuva pärast. Valusalt torkab silma vana metsa vähenemine ja asendumine noorendikega või segipööratud pinnasega metsamaaga, kus kasvama hakkav või kuhu istutatav uus mets ei ole enam endisega võrreldava kvaliteediga ökoloogilises ega isegi metsanduslikus mõttes; veel enam – raske on ette kujutada, et tulevased sugupõlved sellises metsas isegi jalutada saaksid. Väga paljud linnuliigid ja ka imetajad vajavad elupaigaks aga just vana loodusmetsa, kus on mitme puuliigi vanem põlvkond koos noorema järelkasvuga, kus on rohkem välja kujunenud alarinded ja nende liigiline mitmekesisus suurem, ning kus on enam välja kujunenud ühetaolist keskkonda rikastavaid nišše - häilusid, seisvaid ja lamavaid kõdupuid - mis on paljudele metsaliikidele olulised. Kõrgema loodusväärtusega vanemates metsades tuleks rakendada püsimetsandust, mis lubab metsal pikema aja vältel kujuneda ja mille looduslik mitmekesisus on oluliselt suurem, kui 60 aastaga moodustuda jõuab.

Loodusfotograafid pakuvad välja viis ettepanekut:

1.Miljööväärtuslike metsade (eestlaste mõttemaailmas metsaga seotud kindlad paigad; asulate ümbrus; maa-asulate ümbrus; talud, mis on ostetud olema metsa keskel jne) säilitamist püsimetsandusvõtete kasutamisega eesmärgiga tagada looduslik mitmekesisus;

2.Üleüldise lindude kevad-suvise pesitsusrahu kehtestamine;

3.Üldise metsasuse indeksi ja miinimum pindala väljatöötamist ja seadustamist, mille väärtustest allapoole metsasus piirkonnas langeda ei või. Lisaks peaks olema veel "vahelduvuse" või "lubatud maksimaalse lageduse" indeks, mis tagaks naabermetsade läheduse;

4.Metsakoridoride nõude kehtestamine teatava kindla ja arvväärtusena, mitte pehme lubadusena;

5.10 km kaugusel igast Eestimaa punktist (väljaspool linnalist asulat) asub vähemalt üks vähemalt 100-aastaste puudega mets.

Iga täidetud punkt eeltoodust aitab kaasa Eesti looduse mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse kasvule. Eesti ei peaks käima sama teed, mida on käinud paljud teised Euroopa riigid, kus täna tegeletakse looduse taastamistöödega, kuna suur osa loodusest on juba hävitatud. Taastamine on sageli võimatu ja kordades kulukam kui olemasoleva säilitamine.

Pöördumist toetavad ja kirjutavad alla: Aare Udras, Ainar Unus, Alla Kirillova, Andrus Allikas, Arbo Rae, Arne Ader, Arvo Siir, Eleri Lopp-Valdma, Erik Karits, Erik Mandre, Eugen Kaur, Ingmar Muusikus, Jaak Sildma, Jan Lepamaa, Janek Ann, Joosep Ailiste, Kalmer Lehepuu, Karl Jakob Toplaan, Katrin Tarand, Kauro Kuik, Kenno Kaupmees, Kristjan Madalvee, Mariann Rea-Peterson, Marje Metsaots, Marko Kuivonen, Marko Poolamets, Martin Piispea, Mati Kose, Mikk Matsi, Oliver Kruve, Pääro Metsand, Peeter Karask, Peeter Vissak, Peter Lind, Priit Tammjärv, Ragnis Pärnmets, Rain Nirgi, Raul Harro, Rauno Roos, Rein Kuresoo, Remo Savisaar, Sander Sirelbu, Siim Vaar, Sten Lauba, Sven Začek, Tarmo Mikussaar, Tiina Hansen, Tiit Jürisson, Toivo Lepik, Uve-Rain Uusrand, Werner Daffe

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150