Puitmajatootjad saavad Skandinaavias vastu näppe

Ritsu Loghomes OÜ omaniku Ralf Daumi sõnul on maksuvõlg mitme halva juhuse kokkusattumine.  Foto: Indrek Susi

Massiivsed maksuvõlad, kanna peale astuvad välisettevõtted – need on vaid murdosa puitehitusettevõtete probleemidest.

Näib, et Norra turg eestlasi ei hellita ja maksuprobleemide käes vaevlejaid on mitu.

Ritsu Loghomes OÜ omanik Ralf Daum rääkis Äripäevale, et probleemiga on seotud mitu segmenti: "Kõik lähevad Norrasse seda suurt kala püüdma oma elementmajadega. Seal nad saavad tünga." Seepärast toodab Ritsu Loghomes alates eelmisest aastast vaid palkmaju. Ettevõte ekspordib praegu vaid Prantsusmaale, Iirimaale, Hispaaniasse ja Portugali. Skandinaavia on nüüdseks minevik.

Ritsu Loghomesi endine omanik Ants Randmaa kirjeldas 2018. aasta juunis Äripäevale juhtumit, kus üks Hollandi klient tõmbas naelaga käsipuu peale kriimu ning süüdistas firmat ebakvaliteetses töös. "Praegu on maailm kuidagi nii kurjaks läinud," nentis ta tookord, kuid Daum kehvadele tulemustele vabandusi ei otsiks.

2018. aastal kirjutas Äripäev AS Ritsu saneerimisotsusest seoses raskustega ebaõnnestunud lepingutega. Tollane juht Ants Randmaa ütles, et Skandinaavia partnerid on hakanud sihilikult välistegijatele probleeme tekitama, tihti jätnud 10–15 protsenti hinnast tasumata, teades, et kohtusse minek läheks eestlastele kallimaks maksma. Juba siis ennustas endine Ritsu omanik, et tõenäoliselt selline probleem jätkub turul paar aastat.

Hannes Laane, Nord Homesi müügikonsultant

Kui partner veab alt, siis ongi käärid kiired tulema.

Miks petta saadakse?

"Eks kindlasti ole tegemist liigse usalduslikkusega. Töödega alustatakse enne, kui kõik kooskõlastused ja lepped on allkirjastatud, ning hiljem pole ennast millegagi kaitsta," selgitas EstHus OÜ juhatuse liige Janek Paabut probleemi tuuma. Tema sõnul on ka kliendid libekeelsed, lubades algul suuri tellimusi ja pikaajalist koostööd. Tegelikkuses reeglina asjad nii ei lähe ja pärast heade tarne- ja maksetingimuste saamist hakkavad ilmnema erinevad takistused, lisas ta.

Makseraskustes kliendi puhul ei aita Paabu sõnul ka maksegarantii ja tihti ootab ettevõtjat ees juriidiline keerdkäik. "Kuskil on kirjas ikka mingid tingimuslikud piirangud ja selleks, et kliendi käest raha kätte saada, tuleb esmalt saada kliendi nõusolek!" märkis ta.

Lisaks toob EstHusi juhatuse liige välja sihtturgude reeglite vastu eksimise ja puuduva kompetentsi. Tema sõnul võivad reeglid erineda mitte ainult riigiti, vaid ka piirkonniti.

Kaks olulist õppetundi

Nordic Houses KT OÜ tegevjuht Argo Saul rääkis, et nende 17 tegutsemisaasta jooksul on toimunud kaks juhtumit, mille korral Norra klientidega tehing liiva jooksis ning tema sõnul pole tegemist viimase aja trendiga, vaid avalikkus on lõpuks küüned taha saanud Norra ehitussektori telgitagustesse.

Mõlema Nordic Houses KT olukorra tekitaja oli klientide pankrot ning ühe puhul jõuti ka vahekohtusse, kust saadi küll kokkulepped, kuid lõpuks menetlus siiski kaotati. Teine juhtum oli Sauli sõnul natuke pahatahtlik. "Nendest kogemustest õppisime, et meie enam krediidikindlustuseta ei tegutse. Muidu jääb ainult töörõõm ja kasumiosa pudeneb laiali ning raha ei suudeta koju tuua," märkis ta.

Järgmine õppetund oli Sauli firma jaoks see, et kliendivalikul on projekti suurus kriitilise tähtsusega ning liiga suur tükk ajab suu lõhki. Tema sõnul sai just see Modulehouse'i juhtumis firmale saatuslikuks.

"Kodutöö on vaja ära teha ja oma võimekust hinnata, et kuhu kannatab minna ja kuhu mitte. Ka partnerite tausta tuleks uurida enne, kui lepingusse minna," ütles Nordic Houses KT tegevjuht.

"Valdkond, kus me tegutseme, ei ole kerge ja uutel ettevõtetel, kellel kogemusi nimetatud turgudel ei ole, on väga kerge libastuda, kui ei ole regulatsioone, seadusandlust või projektdokumentatsiooni läbi töötatud," tõdes Saul.

Suured summad tõmbavad ligi suurt jama

Müügikonsultant Hannes Laane firmast Nord Homes OÜ, mille väike osa käibest tuleb ka Skandinaaviast, rääkis, et neil Skandinaavias konflikte pole olnud ning need, kellel suured kaotused on tekkinud, on võtnud ette ka mahukaid tehinguid. "Meil on selles mõttes väiksemad kliendid ja tihtipeale summad ei ole nii suured. Maksed jaotatakse etappidesse ja isegi kui lõpus jääb mõni summa õhku, siis see ei ole nii probleemne," ütles Laane.

Laane arvates on keerulisi olukordi Eesti firmadel Norras olnud varemgi, aga praegu on eestlaste korduv reha otsa astumine vaikselt trendiks saamas. Laane aga täpsemalt olukorda selgitada ei oska, sest kogemusi selles vallas jääb vajaka ning Nord Homes keskendub pigem Eesti turule. Väike osa käibest tuleb ka Skandinaaviast ja firma naudib pigem personaalset, "võtmed kätte" viisi äri tegemisel. Küll aga spekuleerib ta, et ärimaailm on karm ja küsimus on usalduses: "Kui partner veab alt, siis ongi käärid kiired tulema."

EstHusi juhatuse liikme Janek Paabuti sõnul pole Skandinaavia turul rohke pettasaamine enam utoopia, vaid fakt. Paabut arvab, et reeglina on tegemist pahatahtliku venitamise ja ignoreerimisega ning ehitusfirma on pidanud ka kohtutee ette võtma. Juriidiliselt asjade lahendamine on aga ajakulukas ja kallis ning lõpptulemus ette ennustamatu.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150