Jaga lugu:

Minister Rene Kokk: toetan tööstust ja töökohtade loomist

Aprillist keskkonnaministri rolli kandev EKRE liige Rene Kokk lubab tõsta ministeeriumi alluvuses olevate haldusasutuste töötajate palkasid, panna piir ebaseaduslikele prügilatele ja tunneb muret suhtumise üle, mis meie riigis pead on tõstmas.

Keskkonnaminister Rene Kokk tahab ametis olles ära lahendada ebaseaduslike prügilate tekkimise probleemi.  Foto: Andras Kralla

Varem Raplamaa väikeettevõtja olnud Rene Kokk rääkis intervjuus Äripäevale, mida ta arvab ettevõtlusest, majandusest ja keskkonnast ning praegusest poliitilisest olukorrast Eestis. Tema sõnul võiks Eesti ühiskond maha rahuneda ja peaks otsima vähem klikiväärilisi uudiseid.

Kuidas olete poliitiku- ja ministriellu sisse sulanud?

Kindlasti on tunne parem kui esimesel päeval. Olen alati öelnud, et kuus kuud peaks olema see aeg, mida on vaja ükspuha mis uues ametis sisse elamiseks. Ütlesin esimestel ametipäevadel, et ma ei taha võtta sõna teemadel, millest ma pole veel pädev rääkima. Kindlasti pole ma ka täna lõpuni kõiges pädev, kuid iga päevaga viin end üha rohkem kurssi.

Mitu korda on teilt aprillist saati küsitud, kas te usute inimtekkelisse kliimasoojenemisesse?

Teie olete nüüd 25., kui mitte lausa 26.

Valimiste aegu kirjutasite EKRE lehel, et teile sobivad maaelu ja põllumajanduse jätkusuutlikkuse eest seismine, ettevõtlusega seonduvad valdkonnad ja riigikaitse temaatika. Oleksite äkki parema meelega nende kolme valdkonna ministriportfelli eelistanud?

Pean ütlema, et ega ma ei võtnud ministriportfelli sugugi kergelt vastu. See oli pikk ja kaalutletud otsus. Kuid on ütlused, et „Kui inimene plaanib, siis jumal naerab“ või „Kui inimene plaanib, siis jumal juhatab“. Nii on läinud, et minust sai keskkonnaminister. Kuigi jah, oma varasema kogemuse põhjal oleks mulle südamelähedasem olnud maaeluministeerium.

Milline on ühe Raplamaa väikeettevõtja elu?

Selline nagu üle Eesti, kuigi väikeettevõtjate elu – vaadatakse, kuidas oma perele leib lauale teenida. Need pole mingid miljoniärid. Maal on tihti valikud, kas hakkad käima Soomes või Tallinnas tööl või otsid midagi kodu lähedale.

Rene Koka sõnul võiks valitsus Eesti kõrged tööjõukulud üle vaadata.  Foto: Andras Kralla

Millised on väikeettevõtjate mured, mida valitsus peaks aitama lahendada?

Erinevaid muresid on, aga tööjõumaksud peaks üle vaatama. Need võiks olla Eestis väiksemad. Kõrged tööjõumaksud panevad rasketel hetkedel ettevõtetes inimeste arvu löögi alla.

Mis on teie jaoks Eesti keskkonnaprobleem number üks?

Ma ei tahaks tuua välja probleem number ühte, kuid mulle teeb väga muret isetekkelised prügimäed ja prügistamine. See on väga tõsine koht, kus me keskkonnainspektsiooniga otsime lahendusi, et meil ei oleks selliseid ebaseaduslikke prügilaid, nagu näiteks Tallinnas Silikaltsiidi ja Betooni tänavale on tekkinud.

On vaja üle vaadata mõned seaduseregulatsioonid. Üle tuleb vaadata kas või see, kas praegused trahvimäärad on piisavad. Mulle tundub, et need on liiga väikesed praegu.

Teise asjana mõtleme, et peaks keskkonnainspektsioonile andma rohkem tehnilisi võimalusi. Näiteks pole minu teada keskkonnainspektsioonil täna õigust paigaldada rajakaameraid, et saaks hiljem tõestada, kes prügistaja oli. Ebaseaduslikud prügilad on riigile väga suure hinnalipikuga probleem. Nende korrastamine on väga kallis.

Üks keskkonnaministeeriumi seaduseelnõu, mis on väga pikale veninud, on jäätmeseadus. See ei taha ega taha korralikult valmida. Kus maal see seadus praegu on?

Seda on jah kaks korda juba püütud riigikogus menetleda. Keskkonna valdkond ongi selline, kus on alati palju osapooli, kelle huvisid võib erineval viisil riivata. Siis võtavadki asjad palju aega.

Oleme jäätmeseadusega läinud nüüd seda teed, et oleme võtnud sellest suurest jäätmepaketist välja asjad, mis on olnud ajatundlikud, ning need eraldi lahendanud. Üks neist oli nn tehnikaromude kogumise teema.

Jäätmeseaduse asjus käivad hetkel asjaosalistega kohtumised ja otsitakse lahendusi. Põhirõhku paneme nüüd jäätmedirektiivide ülevõtmisele, mille tähtaeg on juuli 2020.

Arvan, et suurim muudatus, mis tuleb, on see, et tahame hakata biojäätmeid eraldi korjama. Muid väga kardinaalseid muudatusi tulla ei tohiks.

Kas jäätmeseadusel kell juba ei tiksu?

Kell hakkas tiksuma juba kümme aastat tagasi. Kindlasti liigume selles suunas, et täita eesmärki, et taaskasutaksime 50% jäätmetest. Kuid ma ei saa täna öelda, millal see eesmärk täidetud saab. See pole küll lohutus, kuid arvatavasti pole Eesti ainuke riik Euroopa Liidus, kes selle eesmärgiga järgmiseks aastaks hakkama ei saa.

Erinevad poliitikud ja inimesed on rääkinud, et kui Eesti ei täida järgmiseks aastaks eesmärki 50% jäätmetest taaskasutada, saab Eesti 100 miljonit eurot trahvi. See jutt on lihtsalt ühiskonna hirmutamine ja seda ei tohiks levitada. Meil ei ole täna teada ega pole ka võimalik öelda, milline trahv tuleb. Mina arvan, et trahvi ei tule üldse.

Rene Kokk parteikaaslasest rahandusministri Martin Helmega külastamas Auveres asuvat õlitehast Enefit280. Koka sõnul on valitsusliikmete suhted head.  Foto: Andras Kralla

Kui palju teie juures erinevate teemadega lobistamas on käidud?

Ega siis keegi, kes tuleb ministriga kohtuma, ei ütle välja, et tahab ühte, teist või kolmandat asja. Kuid ikka võib eeldada, mis nende soovid on. Olen kolme kuu jooksul kohtunud väga paljude inimestega. Võtsin kohe eesmärgi, et püüan esimese poole aasta jooksul võimalikult paljudega kohtuda.

Mõni nädal tagasi pöördus riigikontrolör Janar Holm majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa poole küsimusega, miks plaanib riik investeerida põlevkiviõli tootmisesse miljardi euro ulatuses, samas kui Euroopa Liidu kliimapoliitika tõttu ei pruugi õli tootmine ja rafineerimine tulevikus kasumlik olla. Miks valitsus seda teed pidi siis minna tahab?

Kui keskkonnaministrina asjale vaatan, siis taastuvenergia vaatenurgast see investeering kõige vajalikum ei ole. Samas peame vaatama riiki tervikuna. Peame riigile tagama energia julgeolu. Teiseks on põlevkivi meie riigile väga oluline tuluallikas. Ei ole halb otsida lahendusi, kuidas põlevkivi väärindada. Seega majanduslikult ma arvan, et see on mõistlik investeering, keskkonna nurga alt aga vaieldav.

Põlevkivi osakaalu tahame ju laias laastus siiski vähendada.

Jah, aga üks ei välista teist. Meil on vaja riiki raha ja samal ajal saame otsida lahendusi teistsuguste energiaallikate leidmiseks. On ka räägitud tuumaenergiast.

Kui ütleme näiteks, et lähme täielikult üle tuule- või päikeseenergia peale, siis võib lahjemat sorti mürki võtta selle peale, et varsti leiame suure hulga inimesi, kes ütlevad näiteks, et neile ei meeldi, et terve Eesti on tuulikuid täis. Tõtt-öelda kuuluksin ise samuti nende hulka. Teisest küljest on energiat meil vaja.

Ma tahan öelda, et asjad ei ole siin elus must-valged. Meil on vaja energia julgeolekut. Kui lõpetaksime põlevkivi tootmise ära ja tekiks energia puudujääk, siis öeldaks, et valitsus ei saa hakkama.

Mis siis teie jaoks tuulikute juures nii häirivat on?

Ei, mitte häirivat, aga julgen väita, et mida rohkem tuulikuid tuleks, seda rohkem inimesi kurdaks näiteks visuaali, vurina või vibratsiooni üle. Ma ei ole tuulikute vastu, lihtsalt kõigele on alati olemas vastujõud, ükskõik mida me teeme.

Kuidas Paldiskisse planeeritavasse metanoolitehasesse suhtute?

Kui kõiki keskkonnatingimusi täidetakse, siis mina toetan tööstust ja töökohtade loomist. Inimestel on tööd vaja ja riigil maksuraha ka vaja.

Kuid kas kuulsa tselluloositehase vastu olite?

Sellele ka ei saa nii must-valgelt vastata, kas see oli õige või vale…

Sest me ei tea seda, me ei läinud uuringutega edasi.

…just nimelt. Mulle teeb praegu tõsist muret suhtumine, mis meie riigis pead on tõstmas – et enne, kui lubame hakata asju uurima, juba eos lämmatame meeleavaldustega ära. See võib riigi arengule tugeva pitseri ette panna. Me peame vähemalt uuringuid tegema, et teaksime, mille pinnalt üldse edasi minna.

Aasta algusest muutus keskkonnatasude laekumine selliselt, et osa tasudest laekub keskkonnainvesteeringute keskuse asemel keskkonnaministeeriumi eelarvesse. Veebruaris selgus, et endine minister Siim-Valmar Kiisler võttis sellest samast rahast 900 000 eurot ministeeriumi töötajate palgatõusuks. Oli see teie arvates aus rahakasutus?

Sellele pole nii lihtne hinnangut anda. Keskkonnaministeeriumi alluvuses olevates haldusalades on täna umbes 15–20% madalamad palgad kui teistes ministeeriumites. Kas on õige või vale? Ma ei taha olla kohtumõistja, ma saan Kiisleri sammust aru. Kui sul pole enam madala palga pärast spetsialiste, kes tööd teeks, siis tuleb selliseid asju teha.

Peaasi, et projektid, mille rahastamiseks keskkonnatasud mõeldud on, kuivale ei jääks.

Sellega olen kahtlemata nõus. Keskkonnatasude laekumise seadusemuudatust tehes lepiti ka kokku, et projektidele minevad summad seejuures ei kannata. Samas tegelen kindlasti sellega edasi, et minu ministeeriumis palgad teiste ministeeriumitega võrdsemaks läheksid.

Kui palju tõstate palku sel aastal? Võtate samamoodi keskkonnatasude potist?

Seda on raske öelda, selgub alles, kuid seda ütlen küll, et palku kärpima ei hakka.

Kas EKRE retoorika on muutunud?

Minu arvates ei ole.

Kas ei peakski muutuma?

Hästi küsite. Ma arvan, et ei pea muutuma. Minu keelekasutus on teistsugune kui EKRE juhtide oma. Samas on ka Eesti president öelnud, et ta vihkab EKRE liikmeid nende käitumise pärast. Kas see on riigipeale sobilik käitumine? Ma pole selles kindel.

Suures pildis tahan öelda seda, et Eesti ühiskond peaks rahunema ja otsima vähem klikiväärilisi uudiseid.

Loe pikemalt Äripäevast

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee