Jaga lugu:

Mis juhtuks, kui üraskeid ühel hetkel enam ei oleks?

Õppelehes Sinu Mets kirjutas entomoloog ja keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialistilt Heino Õunapilt, mis siis juhtuks, kui üraskeid enam üldse ei oleks. Üraskite kadumise korral põhjust rõõmustamiseks metsaomanikele ei ole.

Üraski kahjustustega mets.  Foto: Heino Õunap

Kui metsa seisukohast vaadata, siis esialgu võib-olla väga palju ei muutukski. Lehtpuudel on meil üraskiliike ligi kaks korda vähem kui okaspuudel ja nende arvukus on suhteliselt väike ning metsas ei teki selliseid puhanguid, mis puid hulgaliselt hukutaksid. Okaspuudel on üraskeid rohkem, aga ega needki ole enamasti puude surma peapõhjus.

Üraskiliigid, kes võivad oma tegevusega puu surmale viia, asustavad tavaliselt juba eelnevalt nõrgestatud puid. Kui poleks üraskeid, elaks see puu võib-olla mõne aasta (mõnel juhul ka aastakümne) kauem, kuid lõpuks ikkagi sureks näiteks mõne seeneliigi (juurepess, külmaseen vms) tõttu, mis teda nõrgestas. Vaid mõni üraskiliik, saavutanud väga kõrge arvukuse, võib surmale viia ka tugeva, elujõulise puu.

Ühesõnaga jääks võib-olla rohkem puid ellu, nad sureksid hiljem, aga unustada ei tasu, et ürask pole ainuke puukoore all tegutseja. Seal on veel siklased, hundlased ja paljud teised. Metsast võib leida surnud puid, millel ei ole ühtegi üraski tegutsemisjälge.

Rähnid kurvastaksid

Kui vaadata metsa kui kooslust, näeb väga suurt liikide hulka, kellest igaühel on täita mingi tähtis roll – keegi sõltub temast, toitub temast jne.

Inimestel on rohkem silme ees ehk linnud – mitmed neist ja eriti rähnid leiavad palju toitu puukoore alt, kus muu hulgas ka üraskid. Kujutan ette, et kui rähnide toidubaas jääb ürasklaste võrra kesisemaks, võib mõnel rähniliigil hakata arvukus kahanema.

Täiskasvanud üraskite ehk valmikute sööjaid on suhteliselt vähe, aga väga paljud toituvad üraskite vastsetest. Ühel ruutdetsimeetril koore sisepinnal koorub enamasti sadakond, tihti rohkemgi kuuse-kooreüraski vastset. Valmikuks saab nendest vaid napilt paarkümmend – see näitab, kui paljudele vastsed toiduks on.

Üraskikärbsed sureksid välja

Sööjate hulgas on nii kile- kui kahetiivalisi, mardikaid, pisut lutikaid, lesti, ümarusse (elavad üraskite peal) jne. Kui üraskeid ei oleks, kaoks osa neist ilmselt samuti ära, kuid mitte kõik, kuna vaid osa on spetsialiseerunud üraskile, teised söövad muud ka.

Näiteks väikeste üraskikärbeste vastsed toituvad peaaegu ainult üraski vastsetest ja nukkudest – üraskikärbsed ilmselt kaoksid. Sipelgmardika vastsed söövad nii kärbse, kiletiivaliste kui ka üraski vastseid, kusjuures viimaseid nad eelistavad (saavad jagu ka üraski noormardikatest) – nemad võib-olla ei kaoks, kuid olulise toidu kadumine mõjutaks neidki. Sipelgmardika valmikud toituvad koore pinnal täiskasvanud üraskitest.

Kes asendaks, kui üraskeid enam pole?

Siklastest sipelgmardikas jagu ei saa ja enamus nendest ilmub liiga hilja. Latipihklane sobiks talle, aga sipelgmardika vastne satub hätta, kuna latipihklase käigud ei sobi temale. Praegu toitub ta koore all üraskikäikudes, aga kui üraskit pole, siis pole enam ka sobivaid käike…

Neid putukaid, kes peamiselt või ainult üraskitest toituvad või on üraskite parasiidid, on meil metsas kokku üle 150 liigi. Üle 60 liigi on seotud kuusekooreüraskiga, teistel üraskitel ja teistel puudel on manulisi vähem. Kui lisaks mõtelda, et need, kes toituvad üraskitest, on omakorda oluliseks toiduks teistele röövputukatele, ämblikele jne, pole raske jõuda järeldusele, et üraskite kadumise korral mets küll kasvaks edasi, kuid väheneks sealne liigirikkus.

Väga rõõmustada ei tasuks

Looduses on nii, et kui kusagile tekib tühemik, ilmub keegi, kes selle täidab. Ka üraski kadumise puhul täidab keegi tühemiku nii puu suhtes kui ka (vähemalt osaliselt) nende suhtes, kes üraskitest toituvad. Kui üraskit pole, võetakse nagunii ka tema koorealune tegutsemisruum kasutusse.

Mida keerulisem ja mitmekesisem on kooslus, seda tugevam ja püsivam ta on ja seda kergemini toimub ka selline asendamine – keegi kaob, keegi võtab koha üle. Mida vaesem on süsteem, seda kergemini võib kaduda tasakaal, mis võib kaasa tuua ootamatuid ja ettearvamatuid muutusi.

Arvan, et metsaomanik üraskite kadumisel n-ö rahu ei saa. Kui pole üraskit, hakkab ta võitlema kellegi teisega, võibolla näiteks mõne seenega. Tühjaks jäävad nišid täidetakse ja keegi ikka on, kes ta puitmaterjali rikub või hakkab rikkuma.

Allikas: õppeleht Sinu Mets

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee