Puiduturul hinnad valdavalt langustrendis

2019. aasta esimest poolaastat võib nimetada langevate puiduhindadega ajaks. Ainult kolme sortimendi, lepa- ja haavapalgi ning küttepuidu, hind on kas püsinud eelmise aasta tasemel või pisut kallinenud. Kõikide teiste sortimentide hinnad on rohkemal või vähemal määral kukkunud. Eriti tugevalt on hind vähenenud okaspuu paberipuidul, kirjutab Heiki Hepner Tark Mets OÜst.

Puiduturul hinnad valdavalt langustrendis.  Foto: Pixabay

Erametsa hinnastatistika järgi jätkus 2019. aasta teises kvartalis okaspuu palkide hindade langus. Kvartali taguse ajaga võrreldes langesid peenpalkide hinnad pisut vähem kui standardpalkidel. Enim odavnes kuusepalk (8,1%). Männipalk odavnes kolme kuuga 7,4% ja mõlema puuliigi peenpalgid enam kui 6%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus samas suurusastmes, 6-7%.

2019. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 75,22 €/tm, männipeenpalgil 71,58 €/tm, kuusepalgil 73,63 €/tm ja kuusepeenpalgil 71,46 €/tm.

Hinnad käibemaksuta. Hinnastatistika tugineb Keskühistule Eramets ja Eesti Puidumüügikeskusele ettevõtete poolt pakutud lõpplao kokkuostuhindadele.   Foto: Keskühistu Eramets

Okaspuupalkide hinnad olid languses ka riigimetsas. Enim odavnes kolme kuuga kuusepeenpalk (8,4%). Männipalk odavnes samal ajal 6,5%, männipeenpalk 4,3% ja kuusepalk 1,9%. Eelmise aasta juuniga võrreldes on hinna muutused oluliselt väiksemad. Ainsa sortimendina on aastaga kallinenud männipeenpalk (0,7%). Kuusepalk on aastaga odavnenud 1%, männipalk 1,6% ja kuusepeenpalk 3,3%.

Sarnaselt Eestiga on ka Soomes okaspuu jämesortimentide hinnad viimasel kolmel kuul langenud. Männi- ja kuusepalk teise kvartaliga võrdselt odavnenud 6,9%. Kuusepeenpalk on samal ajal odavnenud 2,3% ja männipeenpalk 0,6%. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana plussis männipeenpalgi hind (kasv 2,6%). Teised sortimendid on odavnenud pisut enam kui 5%.

Lehtpuu jämesortimentide hindadest on kvartaliga kasvanud lepa- ja haavapalgi hind (vastavalt 2,2% ja 1,1%). Kasepakk ja -palk on viimase kolme kuuga tuntavalt odavnenud (10,6% ja 7,1%). Aastataguse ajaga võrreldes on hinnatrend kõige üldisemalt võttes samasugune. Kasepakk on aastaga odavnenud 7% ja kasepalk 5,6%. Samal ajal on lepapalk kallinenud 9,7% ja haavapalk 2,3%. 2019. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 108,10 €/tm, kasepalgil 69,91 €/tm, haavapalgil 44,00 €/tm ja lepapalgil 43,50 €/tm.

Riigimetsast müüdavate kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnad on möödunud kolme kuuga langenud. Enim on odavnenud kasepakk (13,3%). Kasepalgi hind on langenud 6,4% ja haavapalgi hind 3%. Ka eelmise aasta juuniga hindu võrreldes on tänavused hinnad madalamad. Aastaga on kasepakk odavnenud 6,5%, kasepalk 3,2% ja haavapalk 1,6%.

Kui Soomes kasepalgi hind tänavu esimeses kvartalis tõusis 0,7%, siis teises kvartalis langes see 1,6% ja oli madalam ka aastaalguse hinnatasemest. 2018. aasta juuniga võrreldes on tänavune poolaasta hind 0,54 €/tm odavam, mis tähendab 1,1% hinnalangust.

Paberipuiduturul jätkub okaspuu- ja kasepaberipuidu odavnemine. Okaspuupuit on järjepidevalt 8 kuud odavnenud ning viimase kvartaliga langes hind ca 12,5%. Kasepuit, mis samal ajal on odavnenud 9,8% ning hinnalangus on kestnud viimased 7 kuud, on hetkel kallimaks sordiks. Haavapuidu hind on püsinud ja kvartaliga koguni väheke kallinenud (1%). Eelmise aasta juuni hindadega võrreldes on kõikide puuliikide paberipuit odavnenud. Okaspuupuidu hinnalangus on ca 30% ja lehtpuupuidul ca 11%. Seisuga juuni 2019 maksis tihumeeter männipaberipuitu 43,20 eurot, kuusepaberipuitu 43,03 eurot, kasepaberipuitu 49,29 eurot ja haavapaberipuitu 35,96 eurot.

Ka riigimetsast müüdav paberipuit omab erametsaga sarnast hinnatrendi, männi-, kuuse- ja kasepuit on odavnenud, haavapuit kallinenud. Enim on hind langenud kuusepuidul (23%). Männipuit on kolme kuuga odavnenud ligi 14% ja kasepuit enam kui 8% ning jätkuvalt on kallimaks paberipuidu sordiks kasepuit. Haavapuidu hind on viimase kolme kuuga kasvanud enam kui 8% ja taas ületanud üle pika aja 23 €/tm piiri. Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortide hinnatrendid miinusmärgiga, kusjuures suurim langeja on just haavapuit (-21%). Kuusepuit on aastaga odavnenud enam kui 14% ja männipuit enam kui 12%. Ainult kasepuidu hinnalangus on suhteliselt tagasihoidlik (ligi 3%).

Soomes on paberipuidu hinnad esimese kvartali lõpuga võrreldes languses. Enim on odavnenud kuusepuit (4,8%), millele järgneb männipuit (4,5%) ja kasepuit (3,1%). Vaatamata suurimale kvartaalsele hinnalangusele on siiski jätkuvalt kallimaks paberipuidu sordiks kuusepuit. Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortide hinnad kasvanud. Enim on kallinenud kasepuit (6%). Kuusepuit on samal ajal kallinenud 4,3% ja männipuit 3,3%. Kui võrrelda aastataguseid hinnamuutusi I kvartal 2018/2019 ja II kvartal 2018/2019, siis tundub, et paberipuidu turg on põhjanaabrite juures korrektsiooni ülesse teinud ja on uuel tasemel stabiliseerumas

Küttepuidu hinnad languses. Küttepuidu hind langes poolaasta keskel tasemele 31,37 €/tm, mis tähendab märtsiga võrreldes 1,6% hinnalangust. 32-eurosest tasemest allpool on ta nüüd püsinud viimased neli kuud. Eelmise aasta juuniga võrreldes on hind vähenenud 0,1%, mis sisuliselt tähendab, et hind pole muutunud. Metsaomaniku poolt vaadatuna on see kindlasti hea, sest küttepuit moodustab raiutavatest sortimentidest arvestatava osa ning hea küttepuidu hind kompenseerib langevat paberipuidu hinda.

Riigimetsast müüdav küttepuidu hind on viimase kolme kuuga õige pisut kasvanud (0,3%). Aastataguse ajaga võrreldes on hind aga teinud korraliku hüppe ülesse, kasvades ligi 22%. RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind muutus tänavu 1. märtsi seisuga. Kuni 10 tm küttepuidu koguse tarnimisel kasvas hind ca 8%, 24 tm koorma tarnimisel aga 10-11% sõltuvalt sellest kas on tegemist okaspuu- või lehtpuupuiduga. RMK poolt müüdava hakke hind on viimase kvartaliga langenud koguni 6,4%, kuid 2018. aasta juuniga võrreldes on hind siiski enam kui 5% kasvanud. Juunis 2019 maksis tihumeeter haket riigimetsas 31,79 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 11,44 eurot.

Soomes on küttepuidu hind 2019. aasta esimeses kvartalis 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 3,3% kasvanud. 2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes oli küttepuidu hind 2019. aasta esimesel kvartalil 6,1% kõrgem. Kasvas ka keskmine energiapuidu hind. 2019. aasta esimese kvartali hind kasvas 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 8,3% ja 2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes 6,9%. Kui 2018. aasta lõpp tõi trastilise kännupuidu odavnemise (2,68 €/m3), siis tänavu aasta algus on selle tavataseme lähedale tõstnud (9,9 €/m3).

Puidu varumis- ja transpordikulud

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne. Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega, on kännuraha suurem, mis metsaomanikule lõpuks jääb. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades, kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Keskmine kännuraha seisuga juuni 2019.  Foto: Heiki Hepner

Võib näha, et negatiivset hinda keskmise hinnastatistika järgi ei ole. Küll aga võib tegelik hind nulli lähedale langeda küttepuidu müügil, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks väga peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt metsaomanik selliselt raielt kohest majanduslikku tulu ei saa. Aga isegi kui mõne sortimendi kännuraha tuleb nulli lähedane või negatiivne, tuleks raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Kokkuvõtteks saab öelda, et hinnad puiduturul on valdavalt langustrendis ning mitmed küsimärgid on õhus. Kuidas käitub kasepaberipuit ja kas kasejämesortimentide hinnad langevad veelgi? Märke selleks on, sest Venemaa odav vineer on mitmel pool väga tugevalt turule tulnud. Ebaselge on okaspuu paberipuidu turg. Kesk-Euroopas on suured üraskikahjustused ja ühel hetkel hakkab see meie puiduturule mõju avaldama. Selle ilmestamiseks on rekordilised raiemahud ja kasvavad ümarpuidu kogused ekspordis. Surve all on juba graanulite hinnad Saksamaal. Kui suureks kujuneb üraskikahjustuste ulatus Eestis? Kui üraskikahjustuste pidurdamist võetakse tõsiselt, siis toob see turule kindlasti täiendava koguse kuusepuitu. Kui suur on selle mõju okaspuu jämesortimentide hindadele?

LOE LISAKS:

Kuidas kaitsta metsa üraskikahjustuste eest?

Kuuse-kooreüraski rünnakud on sagenenud

Kolm põhjust, miks meie metsad üraskikahjustuste osas nii haavatavad on

Teiselt poolt näitavad globaalsed trendid, et vaatamata digitaliseerumisele, mis vähendab paberi nõudlust on jätkuvalt kasvamas nõudlus keskkonnasäästliku pakkematerjale ehk pappi järele. Äge võitlus kliima soojenemise vastu ja plasti ning fossiilsetesse toormetess negatiivne suhtumine tõstab kindlasti puidu tähtsust ja nõudlust. Suured Põhjamaade metsanduskontsernid selles valguses juba tegutsevad.

Heiki Hepner, Tark Mets OÜ

Kvartaalselt puiduhindade statistikat koostab Erametsakeskusele Heiki Hepner Tark Mets OÜst.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150