Jaga lugu:

Vene metsateadlane selgitab, miks Siber üha sagedamini põleb

Siberi tulekahjudel aitasid levida hiljutised seadusemuudatused ning tuletõrje ja metsaseire krooniline alarahastus, leiab V. N. Sukatševi nimelise metsainstituudi vanemteadur Elena Kukavskaja. Kliimamuutuste tõttu muutuvad nendega seotud probleemid lähitulevikus üha teravamaks.

Siberi tulekahjude ulatus küündis üle kahe miljoni hektari.  Foto: SCANPIX/REUTERS/Ilya Naymushin

Olete kirjeldanud selleaastaste tulekahjude ulatust võrreldes eelmiste aastatega suhteliselt äärmuslikuna. Kui palju teatakse muutlikkuse põhjustest ehk miks räägime Siberi tulekahjudest just sellel aastal?

Venemaa on väga suur. Seetõttu on mõnes riigi osas peaaegu alati äärmuslik tuleoht. Sellel aastal tekkisid juuni lõpus ohtlikumad tingimused Krasnojarski krai põhjaosas, Jakuutia vabariigis ja Irkutski oblastis. Puhkenud tulekahjud tekitasid tiheda uduvine mitmetes riigi lõuna- ja lääneosa väiksemates asulates ja suuremates linnades. Osa suitsust jõudis Uuralitest Euroopa poole ja Alaskale. Näiteks mattus miljoni elanikuga Krasnojarski linn suitsu sisse juba kuu aega tagasi.

Avalikkus oli raevus, et algselt n-ö kontrolltsoonis puhkenud tulekahjud levisid laiadele maa-aladele. 2015. aastal vastuvõetud seaduste kohaselt ei pea seal neid kustutama. Need võtsid katastroofilised mõõtmed ja hakkasid ohustama inimeste elu ja tervist.

Ent need pole ajaloo kõige hullemad tulekahjud. Metsatulekahjudega (õhust) võitleva ameti Avialesookhrana andmetel põleb praegu Krasnojarski krais 1,8 miljonit hektarit metsa. Kasvõi eelmisel aastal küündis samas piirkonnas põleva metsa ulatus 1,6 miljoni hektarini. Sel aastal räägime neist avalikkuses rohkem, sest tulekahjude suits kandus mitte kirdesse, vaid Lääne- ja Lõuna-Venemaale, kus asuvad suured linnad.

Ma ei tahaks tuua vestlusse poliitilist elementi, kuid kas tulekahjude asukoha tõttu on neid üleüldse mõtet kustutada või nende levikut piirata? Liiatigi ei kao risk, mis soodustas nende puhkemist.

Kahjuks on suurem osa tulekahjudest inimtekkelised. Ma ei räägi kaugetes piirkondades puhkenud põlengutest, mille süütas äike. Peaksime üritama kustutada tulekahjusid, millele ligi pääseme. Seda tuleks teha esimestes staadiumites – vahetult pärast tulekahjude avastamist, mitte ootama, kuni nende suurus kasvab äärmuslikuks.

Tuleb üle vaadata, kus nn kontrolltsoonid asuvad. Samuti on pakiline vajadus parandada taristut, tehnikat ning tõsta metsavahtide ja tuletõrjujate palka.

Mida tulevikus riskide vähendamiseks veel teha annab? Olete uurinud eelnevalt näiteks seost metsaraie ja tulekahjude vahel.

Leidsime nii Angara (jõe) ääres kui ka praegu põlevatel aladel tehtud töö raames, et raielangid on äärmiselt tuleohtlikud. Laasimisel tekkivad oksad ja muu materjal kuivavad tüüpiliselt ümbrusest kiiremini. Seetõttu on tulekahjud võrreldes häirimata metsadega intensiivsemad. Tuleohtliku materjali äravedu tuleks paremini organiseerida. Tihedamini asustatud aladel aitaks vähendada tulekahjude negatiivset mõju muu hulgas looduslike tuletõkete loomine, alustades asulates ja puuistanduste ümbrusest.

Parandada tuleks ka riiklike metsaametite kontrollivõimekust. Kahjuks lasti pärast uue metsaseaduse vastuvõtmist 2006. aastal lahti tuhandeid metsavahte, kes hoidsid silma peal riigimetsal ja raielankidel ning ennetasid sellega tulekahjusid. Sektoris töötavate inimeste arv peab kasvama ja neile tuleb luua sobivamad töötingimused.

Loe täismahus artiklit ERRi uudisteportaalist.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789meelika@metsamajandusuudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee