Ühe suvega said rõngad 3700 lindu

Augusti lõpuga tõmmatakse joon alla 41. hooajale Keskkonnaagentuurile kuuluvas Pulgoja linnujaamas. Sel hooajal said Pulgojal rõnga jalga 3700 lindu, mis on ligilähedane tulemus pikaajalisele keskmisele.

Sügis-tondihobu.  Foto: Kadri Kauksi

Statistika pani kokku Keskkonnaagentuuri eluslooduse peaspetsialist Meelis Leivits.

Keskpärane. Keskpärase arvukusega aasta oli linnujaama kahel arvukamal liigil: kõrkja-roolinnul ja tiigi-roolinnul kui ka roo-ritsiklinnul.

Allapoole keskmist. Selgelt allapoole keskmise aastad on aed-roolinnul (kelle arvukus senini on viimasel kümnendil läbi teinud kõva tõusu), rästas-roolinnul ja rootsiitsitajal.

Päris nigel. Väga kesised aastad on soo-roolinnul ja roohabekal. Märkimist väärib aasta linnu, öösorri püüginumber - 8 isendit.

Haruldused. Haruldustest sattus võrku 1 väike-käosulane, kes läbi linnujaama ajaloo on kolmas püütud isend (eelmised 2005 ja 2014).

Väliskülalised. Välismaal rõngastatud linde taaspüüti sel hooajal kokku üheksal juhul: 5 Läti, 1 Soome, 1 Tšehhi, 1 Belgia ja 1 Hispaania rõngaga lindu.

Rohkelt lehetäisid. 2019. hooaeg oli roostikus lehetäide poolest küllaltki rikkalik. Juba hooaja algusest saadik (23. juuli) täheldati roostikus ohtralt lehetäisid, mis on roolindudele enne rändeliikumisi oluline energiaallikas. Lehetäide arvukus saavutas tipu augusti algul, kui täisid võis leida kogu linnujaama ulatuses. Väike langus toimus augusti teises pooles, kuid päris kadunud pole lehetäid siiani. Linnud, kes jäävad roostikku pikemalt peatuma, on saanud oma nahavahe korralikult täis nuumata. Sel hooajal on püütud mitmeid 17g kaaluvaid tiigi- ja kõrkja-roolinde.

Üldine toidulaud. Toitu roostikus jagub, kuid vaatamata sellele on püüginumbrid keskpärased. Üle 150 püüginumbriga päevi on siiani olnud ainult paaril korral.

Haruldane kiil. Kiilidest on sel hooajal kõige põnevam leid mõned päevad tagasi võrku jäänud kollavööt-kuningkiil. Sügis-tondihobud (meie arvukaim rändav kiililiik, keda tabatakse soodsatel oludel arvukalt Kabli linnujaamas Helgolandi mõrdpüünisega) hakkasid lendama umbes 10 päeva tagasi, kuid siiani vaid üksikud. Teisi kiililiike esines väga vähearvuliselt (mõned sinikiilid ja loigukiilid).

Sääskede osas võis 41. hooaega pidada üheks kesisemaks.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931