Metsandussektor asus toetama algatust Eesti kliimaneutraalseks 2035

Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit ja Eesti Erametsaliit toetavad Eestimaa Looduse Fondi algatust, muuta Eesti teadmistepõhiselt kliimaneutraalseks aastaks 2035.

Metsandussektor asus toetama algatust Eesti kliimaneutraalseks 2035.  Foto: Pixabay

Kuna intensiivselt kasvavad metsad ja puidust tooted mängivad olulist rolli süsiniku sidumisel, on metsa- ja puidusektor üks väheseid majandusharusid, kellel on tänastele keskkonnaprobleemidele leevendavaid lahendusi pakkuda. Sektori sõnul võiks Eesti lähtuda Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnastatud eesmärgist ja olla kliimateadlike lahendustega muust maailmast sammu võrra ees. Liit kutsub üles ka teisi tööstusharusid liikumist toetama.

Aktiivset metsandust kui ühte olulist lahendust tänasele kliima kriisile näevad erinevad teadlased üle maailma. Metsade uuendamise ja puidust toodete positiivset mõju Eesti kliimavöötmes toonitab näiteks rahvusvaheline kliimateadlaste raport IPCC. Lisaks metsade uuendamise positiivsele mõjule atmosfäärist süsiniku sidumisele selgub raportist seegi, et kui puidus sisalduv süsinik kantakse üle puidust valmistatud pikaajalistesse toodetesse, omab see tänastele keskkonnaprobleemidele positiivset mõju. Kui nende puidust toodetega asendatakse naftapõhiseid tooteid on kasu keskkonnale juba mitmekordne.

Sel sügisel Eestisse esinema tulev teadlane, Rahvusvaheliste Metsandusuuringute Keskuse endine juht Peter Holmgren ütleb, et on oluline, et inimkonnal oleks selge visioon, kuhu jõuda. "Meie eesmärk peaks olema heaoluühiskonna säilitamine fossiilkütusevabalt. Metsandus koos metsatööstusega on selle lahenduse üks olulisi alustalasid,” sõnas Holmgren. “Suurem puiduvajadus tähendab suurenenud ja stabiilset süsiniku sidumist metsades, leevendades kliimamuutusi veelgi. Mets ja atmosfäär on seotud tohutu rohelise süsiniku tsükliga. Puitu kasutades laename osa sellest tsüklilisest süsinikust, kasutame seda mõnda aega puidust toodetes ja bioenergia tootmiseks ning suuname seejärel süsiniku tagasi kasvavasse metsa. See ring on väga suur osa kliimakriisi lahendusest.”

Metsandussektor leiab, et Eesti peaks riiklikult ja teaduspõhiselt pöörama tähelepanu sellele, kuidas suurendada Eesti metsade pindala, juurdekasvu ja süsiniku sidumist ning kuidas populariseerida puidust toodete kasutust. “Metsaomanikud tajuvad üha paremini oma rolli ja vastutust kliimamuutuste leevendamisel, mida näitab ka aasta aastalt suurenev metsauuendus,” ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Puidust pikaajalised tooted on olulised süsinikupangad. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja toob näite, et kui näiteks betoonitööstus oleks riik, oleks selle süsinikujalajälg igal aastal sama suur kui Hiinal. "Samas puidust hooned vastupidiselt lukustavad, mitte ei eralda süsinikku. Väikese ja innovatiivse riigina võiksime teadlikult panustada roheinnovatsiooni ja olla maailmas selles vallas teerajajaks. Puiduga on tänapäeval võimalik asendada naftast kangaid, naftapõhiseid koostisosasid ravimi ja kosmeetikatööstuses. Peaksime riigi ja ühiskonnana tervikuna panustama selle valdkonna teadusarendusse ning jätkusuutlikesse lahendustesse, mis tagaksid terve ja elamisväärse elukeskkonna ka meie lastele ning lastelastele,” rõhutas Välja.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79