Estonian Cell tegi mahukad investeeringud keskkonnahoidu

Haavapuitmassitootja Estonian Cell avas 18. septembril Kundas pidulikult 20 miljoni euro suuruse investeeringu, mis kasvatab ettevõtte tootmismahtu ja vähendab mõju keskkonnale. Äsjaste investeeringute alusel on ettevõte valitud ka Eesti 2019 Ettevõtluse auhinna nominentide hulka välisinvestori kategoorias.

Estonian Cell ASi tehas Kundas.  Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Estonian Cell paigaldas juunis viimased seadmed kasvuinvesteeringute programmi raames, mille tulemusena kasvab ettevõtte tootmismaht 185 000 tonnini aastas ja väheneb mõju keskkonnale. Investeeringute rahastamiseks reinvesteerib ettevõte kogu 2018. aastal teenitud kasumi.

„Projekti raames rajasime uudse tehnoloogiaga aeroobse reoveepuhastuskompleksi, mis võimaldab merre suunata veelgi puhtama heitvee ja kasutada varasemast oluliselt vähem elektrienergiat,“ kommenteeris Estonian Celli juhatuse liige Lauri Raid. „Ülejäänud investeeringud tegime puitmassitehase seadmete laiendamiseks või asendamiseks, et toota puitmassi väiksema keemia- ja energiakuluga ning suurendada tootmismahte ligikaudu 10%.”

Peamised seadmete tarnijad seekordses investeeringuteprogrammis olid Hager+Elsässer, Valmet ja Andritz.

Alfred Heinzel: Olen pidanud oma sõna ja vastusena aktsiisialandusele investeerinud

Estonian Celli ühe omaniku Alfred Heinzeli sõnul on ettevõtesse 13 tegutsemisaasta jooksul investeeritud 50 miljonit eurot lisaks 153 miljoni eurosele alginvesteeringule. “Rajades Eestisse parima võimaliku tehnikaga tehast uskusin väga Eesti konkurentsivõimesse välisinvesteeringute kaasamisel. Kahjuks vähenes Eesti konkurentsivõimelisus välisinvesteeringute kaasamisel koheselt pärast Estonian Celli tehase käivitamist 2006. aastal, mis on piiranud uute kasvuinvesteeringute tegemist meie Eesti tehasesse,” nentis Heinzel. “Seepärast oleme oma suured projektid - kolm kaasaegset paberimasinat kogumaksumusega 380 miljonit eurot - realiseerinud Austrias, kus on soodsamad energiahinnad ja parem poliitiliste otsuste prognoositavus.”

Mullu otsustas valitsus langetada energiaaktsiise energiamahukale tööstusele. “Olen pidanud oma sõna ja vastusena aktsiisialandusele investeerinud lubatud 20 miljonit eurot. Astusime sellega esimese sammu tootmismahu pudelikaelte kõrvaldamiseks, aga ka keskkonnaaalase tegevuse parendamiseks. Investeeringute jätkamiseks vajame siiski veelgi konkurentsivõimelisemaid energiamakse ja tööstuse kasvu jaoks stabiilsemaid poliitilisi otsuseid,” ütles Heinzel.

Keskkonnaministeerium: Investeering keskkonnahoidu on eeskujuks teistelegi

20 miljoni suurusest investeeringupaketist 1,7 miljonit saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuse ressursitõhususe investeeringutoetusest.

Kundas tegutsev ettevõte alustas investeeringute ettevalmistustega 2018. aasta kevadel ning paigaldas viimased seadmed tänavu suvel. Projekt keskendub pleegitusprotsessi ümberehitusele ning uue keskmull aeratsioonisüsteemi rajamisele. Kaasaegse tehnoloogiaga reoveepuhastuskompleks puhastab tunduvalt tõhusamalt merevette suunatud heitvett. Samuti kasutatakse tolle protsessi käigus varasemast poole võrra vähem elektrienergiat. Pleegitusprotsessi uuendamine võimaldab kemikaale taaskasutada ning vähendada nende kulu.

„Oleme tunnistajaks, kuidas üks suurettevõtte soovib muuta oma tegevuse keskkonda säästvamaks. Ühtlasi ka nutikamaks, sest lisaks keskkonna hoidmisele aitab investeering ressursitõhususse saavutada kokkuhoidu igapäevakuludelt, mis üldiste kulude kasvu tingimustes tähendab pikemas perspektiivis veelgi suuremat tulu. Sedavõrd suure ettevõtte puhul on poole väiksemad elektriarved juba väga kõnekas näitaja,“ kommenteeris KIKi juhataja Andrus Treier, lisades et Estonian Celli investeeringuprojekti planeeritav ressursisääst on märkimisväärne 11%.

„Tänaseks on Keskkonnaministeeriumi algatatud ressursitõhususe investeeringu toetust saanud juba kokku 83 ettevõtet üle Eesti. Üks asi on kindlasti see, kui palju nad oma tegevuses sellega võidavad, kuid teine tähelepanuväärt külg on see, kui palju nad paremasse keskkonda kokku panustanud on,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

Jaak Aab: riigi tugi julgustas tehase omanikke tegema Kundasse suurt investeeringut

Riigihalduse minister Jaak Aab kommenteeris Estonian Cell puitmassitehase uuendatud osa ja veepuhastusjaama avamisel, et tegu on piirkonna suurima tööandjaga ja investeering mõjutab positiivselt antud piirkonna tööhõivet.

„Kundas uuendatud tehast avav Estonian Cell oli üks ettevõtetest, kes taotles riigilt võimalust saada soodusaktsiisimääraga elektrit,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Nimelt võttis eelmine valitsus vastu seaduse, mis annab suurte elektrikuludega tööstusettevõtetele selleks võimaluse. Tänu sellele kehtib Estonian Cellile alates käesoleva aasta algusest senise 4,47 euro asemel 0,5 eurone aktsiisimäär, mis oli ettevõtte sõnul neile suureks motivatsiooniks tehase arengusse investeerimiseks.“

Samasugust soodustust on võimalik taotleda ka teistel ettevõtetel, kes kriteeriumitele vastavad. Seejuures nii elektri- kui ka gaasi suurtarbijad ehk vastava aktsiisi suurmaksjad.

Estonian Cell on piirkonnas üks suuremaid tööandjaid ning märkimisväärne investeering Kundas asuva tehase arendamiseks avaldab kohalikule tööhõivele kindlasti positiivset mõju. „Teadupärast on tööpuudus sageli just üheks peamiseks põhjuseks, miks maapiirkondadest linna ära kolitakse. Seetõttu on väga hea meel näha, et riigi abi on olnud tulemuslik ning julgustanud ettevõtjaid tegema suuri investeeringuid Tallinnast ja Harjumaalt kaugemale,“ ütles minister Aab.

TASUB TEADA

2018. aastal tootis Estonian Cell 164 956 tonni haavapuitmassi ning kogu toodang läks sajaprotsendiliselt ekspordiks. Mullu püstitas ettevõte ka uue käiberekordi - firma müügitulu kasvas 90,5 miljoni euroni võrreldes 80,7 miljonit euroga 2017. aastal.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tegu on viimase aastakümne ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga kogumaksumuses 205 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 90 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd enam kui viiesajale inimesele. Ettevõte toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse 100%-liselt erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse. Ettevõte on rakendanud täismahus kvaliteedi-, tööohutuse, keskkonna- ja energiajuhtimise süsteeme, mis on sertifitseeritud ISO 9001, ISO 18001, ISO 14001 ja ISO 50001 alusel. Estonian Celli ainuomanik on Austria juhtiv paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931