Helvis Koort: Kõik on õpitav ja saavutatav

Värskelt raiespordi Eesti meistriks saanud Husqvarna tiimi esinumber Helvis Koort räägib pikemalt raiespordist ning innustab noori alaga liituma.

Helvis Koort.  Foto: Aldis Toome

Rääkides veel korra viimasest võistlusest, kus tiitel tuli, ütles Helvis Koort, et hea langetamise tulemus andis mõnusa emotsiooni järgmiseks võistluspäevaks. Sellele järgnes väga hea tulemus ketivahetuses ning edasi läks kõik soovitud viisil ning eesmärgid said täidetud. Isiklikku rekordit siiski ei tulnud, aga oli sellele väga lähedal. Kõigest 3 punkti jäi selle ületamisest puudu.

Küsimusele, kas midagi närvi ka ajas, vastas ta: „Kui Sulev Tooming oli oma ketivahetuse sooritanud, hakkas süda rinnus ülimalt kiiresti taguma. Kindlasti see motiveeris ka, et ma ei saa kehva sooritust teha, pean endast maksimumi andma.“

Mis siis on raskem – kas võistluse füüsiliste oskuste pool või emotsionaalne külg? Helvise arvates on oluliselt raskem emotsionaalne pool, kuna füüsilised oskused on kiirelt õpitavad. Võistluspinge leevendamiseks on Helvisel omad nipid. Ta kuulab enne võistlust oma lemmikmuusikat ning püüab viibida tasakaalustavas ja rahulikus seltskonnas. Iga spordiala juures on omad hirmud – mis kõike võib juhtuda! Helvise jaoks on kõige hirmsam asi, mis võistlustel juhtuda saab, sae mootori kokku jooksmine. Siis pole sel päeval enam midagi teha.

Raiespordi juures on tehnika väga tähtsal kohal. Kuna Helvis töötab metsas igapäevaselt, siis uurisin, kas ta kasutab samu saage nii tööl kui võistlustel. Selle peale raputab ta pead ja täpsustab: „Metsas kasutan profisaage (50-70 cm3) ja võistluste jaoks on mul spetsiaalne saag. Aga mõlemad on Husqvarnad – nii palju on ühist!.“

Kui uurisin, et kas võistlussael on ka erilisemad seaded või midagi, siis jääb Helvis salapäraseks. Ütleb, et on, aga soovib jätta detailid saladuseks.

Rääkides raiespordist üldiselt teen talle intrigeeriva üleskutse – mida ta teeks teistmoodi? Kas jätaks samad alad või võtaks mõne ära või paneks hoopis juurde? Pika mõtlemise peale ütleb ta, et ära ei võtaks midagi, aga ehk oleks vaja midagi showlikumat pealtvaatajate rõõmuks juurde panna.

Oma pikemate plaanide kohta tal täpset visiooni veel ei ole. Võistleb nii kaua kuni motivatsiooni jagub. Loomulikult pole tal midagi selle vastu, kui ta kodus praeguste karikate juures oleks ka mõni maailmameistri karikas. Hetkel motivatsiooni jagub ja hing on indu täis. Kui jõuab aeg sinnamaani, kus võistlemine katki jääb, siis oleks ta hea meelega mõne tubli noore raiesportlase treeneriks. Teab ta ju isegi, et head eeskujud ja nõuandjad on tähtsad ning vajalikud.

Siinkohal kutsubki ta noori metsa- ja raiehuvilisi spordialaga liituma. Tegelikult soovitab ta kõigepealt metsaga rohkem tuttavaks saada. Ta toob näiteks enda - alustas õpinguid Luua Metsanduskoolis aastal 2007 olles täiesti metsavõõras kui nii saab öelda. Koolist tulid teadmised ja praktika. Luual on väga hea tase metsanduse õppeks – nii inimressurss ehk tugevad õpetajad kui ka tehniline praktikabaas. Kasuks tuleb alati kõigepealt teadmisi hankida ja siis neid rakendama hakata. Tänu koolis õpitule on Helvis täna ise enda tööandja ja naudib fakti, et tema töö ja hobi kattuvad.

Selleks et raiespordiga tegeleda, ei ole vaja omada mingisuguseid eeldusi. Kõik on õpitav ja saavutatav. „Kui metsanduse ja sae vastu ikka huvi on, võiks alati proovida. Eelkõige on vaja kannatlikust ja mõistmist, et kõik asjad ei tule niisama. Esimese tagasilöögi puhul ei tasu alla anda, vaid edasi pingutada. Väga tähtis on kuulata endast targemaid ning osavamaid,“ lisas Helvis.

Eeskujud on tähtsad. Kommentaari annab ka raievõistluste projektijuht Mart Kelk: „Olles ligi 10 aastat raievõistlusi Eestis korraldanud, siis saan kinnitada, et eeskujud on tähtsad - eeskujude pealt õpitakse. Kui hulk aastaid tagasi oli meil Eestis vähe noori, kes seda spordiala harrastasid, siis nüüd on hoopis teist moodi. Noori on pea sama palju, kui vanu tegijaid, seega materjali on kõvasti, kellest uusi meistreid voolida. Alustas ju Helviski tasa ja targu, nüüdseks on tegemist ühe kõvema närviga võistlejaga, kelle pealt noortel on palju õppida. Noortele meeldib suhelda omasugustega ja nendega samastuda, sellepärast on hea, kui tipus on vanade kõrval ka noori tegijaid. See kutsub üha enam uusi nägusid trenni tegema ja uudistama, et „mida need poisid seal platsil õhtuti nende saagidega jõristavad“.“

Nii et noored, kellele raiesport meeldib - hankige teadmised metsast, puudest, tehnikast ja hakake aga pihta. Usun, et leiate ka mentori, kes teid sellel teel aitab.

Kati Plaamus, Husqvarna Eesti OÜ

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931