Metsanduse uue arengukava koostajad asuvad vaagima nelja stsenaariumi

Täna saatis Keskkonnaministeerium metsanduse järgmise kümnendi arengkava koostamise juhtkogule metsanduse arengustsenaariumide algversiooni. Teadlaste abiga valminud stsenaariumid pakuvad neli alternatiivset tulevikuvaadet ning näitavad, milliste tulemusteni üks või teine valik võib viia.

Sügis metsas.  Foto: Pixabay

"Stsenaariumide aluseks on arengukava ettevalmistusel tehtud enam kui aasta pikkune töö, kus metsanduse probleemide kirjeldamisel ning lahenduste pakkumisel on osalenud suur hulk inimesi," ütles keskkonnaminister Rene Kokk. "Ootame nüüd juhtkogu aktiivset tagasisidet, täiendusi ja ettepanekuid."

Stsenaariumidele on antud tinglikud loomanimed Rebane, Karu, Ilves ja Hunt. Rebane paneb rõhu eeskätt metsa avalike, esteetiliste ja kultuuriliste väärtuste esile toomisele ning kohalike inimeste soovidele. Karu stsenaarium keskendub metsa ökosüsteemidele ja elurikkuse suurendamisele, mis eeldab suuri muudatusi metsasektoris – nii metsamajanduses kui ka tööstuses. Ilves käsitleb metsa kui terviklikku maastikulist ökosüsteemi, millega arvestatakse metsa kasutamisel. Hunti iseloomustab innovaatiline ja arenenud puidutööstus. Selles stsenaariumis sõltub metsa tulevik metsaomaniku otsustest ja kohustustest ning globaalselt puiduturust.

Lisaks on kõigi stsenaariumide osaks ühisstsenaarium, kuhu on koondatud huvirühmade aruteludel konsensuse saavutanud ettepanekud, samuti universaalsed teemad või igal juhul vajalikud suundumused, mis on kõikides stsenaariumides võrdsel kujul rakendatavad.

Lühikokkuvõte stsenaariumidest

REBANE

Mets on koht, kust teenitakse elatist ja puhatakse ning mets on esteetilis-visuaalset naudingut loov maastikuelement

Stsenaariumi iseloomustab tasakaal metsa kui aktiivselt majandatud investeeringu/vara ning avaliku esteetilis-kultuuriliste hüvede allika vahel. Metsi majandatakse aktiivselt, et tagada metsaomanike sissetulek ja puidutööstuse toormevajadus. Seejuures kasutatakse majandamisvõtteid, mis arvestavad avaliku huviga ning kultuuriväärtuste esiletoomisega, mis on osa puhkemajanduse, sh loodusturismiga seotud majandustegevuse väärtuspakkumisest. Metsamajandamisel on oluline kohalikele inimestele sobiva keskkonna säilitamine ja edendamine, mistõttu kogukondadel on metsaraiete planeerimises suur roll. Metsa majanduslik lisaväärtus on loodusturism, mille rakendamisest saab lepete kaudu kasu ka maaomanik.

KARU

Mets on elurikas ja multifunktsionaalne ökosüsteem, mis on väärtus iseenesest ning allikas paljudele erinevatele ökosüsteemi teenustele

Stsenaariumi iseloomustab metsade kui kompleksse ökosüsteemi hoidmine ja kaitse ning ökosüsteemiteenuste mitmekesisuse ärakasutamine koos avalik-kultuuriliste väärtuste esiletoomisega. Metsa puidutootmise mahud on vähenenud ja metsatööstus kasutab palju jätkusuutlikult toodetud importpuitu kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks, samas kohalikust metsast teenitakse majandustulu mittepuidulistest toodetest ja teenustest, sh kõrge kvaliteediga loodusturismist. Metsanduses kasutatakse peamiselt lageraietele alternatiivseid raievõtteid, sh on laialdaselt kasutusel püsimetsana majandamine. Metsandussektor vajab toetust, et läbida metoodiline ja struktuurne muudatus, sh. on vajalik sektori töötajate laialdane ümberõpe ja töökohtade ümberjaotus. Investeeritakse innovatsiooni, et pakkuda uusi teenuseid ja tooteid. Metsandusest saadavate hüvede mitmekesistamise arendamine toimub erinevate huvigruppide koostöös. Metsa käsitletakse kui rahvakultuuri algupära ja riigi ökoloogiliselt tasakaalustatud tuleviku olulise komponendina.

ILVES

Mets on maastikuliselt dünaamiline ökosüsteem, mida tuleb kasutada, jäljendades väikese- ja suurepinnalisi looduslikke häiringuid

Stsenaariumi iseloomustab tasakaal metsade kui materiaalse ressursiallikana kasutamise ja metsade elurikkuse säilitamise vahel ning kliimaeesmärkidega suurem arvestamine. Selleks lähtutakse metsa kui looduslikult häiringutega ökosüsteemi põhimõttest (näit. häilude teke on metsa loomulik omadus), kuid majandamisele pindalalisi jt piiranguid seades arvestatakse iga konkreetse metsamaa ajaloolist tausta (ajaloolist järjepidevust ja häiringute tüpoloogiat). Loodud on ökoloogiliselt põhjendatud ja toimiv rohevõrgustik, mis tagab liikide suure liikumisvabaduse erinevate piirkondade vahel ja erinevates kasvujärkudes olevate metsaosade vahel. Mosaiikse struktuuriga mets on nii ökoloogiliselt kui ka kultuuriliselt järjepidev ning pakub mitmekesiseid teenuseid, st nii puidulisi kui ka mittepuidulisi saadusi.

HUNT

Mets on majandusarengu oluline alustala, pakkudes ressursse kõrge lisandväärtusega metsatööstusele.

Stsenaariumi iseloomustab metsa kui ressursi(de) allikana Eesti majandusliku konkurentsivõimelisuse kujunemisel. Tulundusmetsa majandamisotsuseid teeb metsaomanik ja tema hoiakuid kujundavad globaalne turusituatsioon kui ka teadlikkus metsa kui kompleksse süsteemi olemusest. Riiklikult tagatakse globaalsete lepete, sh süsiniku talletamise ja elurikkuse säilitamise eesmärkide täitmine, mis toimub koostöös metsaomaniku otsustega. Metsa kasvatamisesse ja metsasaaduste töötlemisse investeeritakse ja töötatakse välja uusi tõhusaid lahendusi. Tulundusmetsad on tootlikud ja kasvatatakse liike, mille järele on turunõudlus hetkel või tulevikus. Metsa raiepiirangud on leebed, kuid on seatud kujul, et koos metsaomaniku kohustuste ja riiklikult suunatud globaalsete lepete täitmisega tagatakse metsamajanduse jätkusuutlikkus. Metsandust ja metsatööstust arendatakse läbi uute tehnoloogiate aktiivse väljatöötamise ning nende kasutuselevõtu suurema lisandväärtusega toodete nii kodu- kui välisturule toomiseks. Olulisel kohal on süsiniku sidumine kõrgelt väärindatud puittoodetes (näiteks ehitistes).

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve rõhutas, et stsenaariumide praegune versioon on alles töövariant, mis on arengukava juhtkogule esitatud tagasiside andmiseks. "Alles siis, kui juhtkogu liikmed on oma parandused-täiendused esitanud, valmib koostöös teadlastega oktoobri lõpuks stsenaariumide lõplik versioon. Siis tutvustab ministeerium neid üksikasjalikult avalikkusele,“ lisas Järve.

Keskkonnaministeerium püüab olulise dokumendi mõjude hindamisel olla samm ees ja lisaks arengukavade puhul kohustuslikule keskkonnamõjude strateegilisele hindamisele hinnata juba praegu arengustsenaariumide olulisi mõjusid. Seejuures vaadatakse mõju erinevatele valdkondadele, näiteks kuivõrd oluliselt kasvab imporditava puidu kogus kodumaise raie piiramisel või kuidas muutuks maksutulud raiemahtude muutmisel või mõju metsaomaniku käitumisele kui rakendatakse leevendust ümarmetsamaterjali müügile, jne.

Detsembris on kavas metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava juhtkogu arutelud, kus konsensust otsides otsustatakse, milline stsenaarium saab arengukava eelnõu kirjutamise aluseks. Võimalik, et juhtkogu otsustab hoopis kombineerida erinevaid stsenaariume.

Metsanduse uue kümnendi arengukava kokkupanek algas 2018. aasta kevadel probleemide korje ja sõnastamisega. Sellesse panustasid nii eksperdid, huvirühmad kui ka avalikkus. Tänavu jätkus töö probleemide lahendamisettepanekute kogumise, arutamise ja nende vahel ühisosa leidmisega. Just juhtkogu ja huvirühmade mais peetud arutelude tulemusena koondatud ettepanekud on arengustsenaariumide peamine alusmaterjal. Ettepanekute grupeerimisele ja stsenaariumideks jaotamisele järgnes tihe koostöö teadlastega, et stsenaariumides kirjeldatud mõtteid ühtlustada, leida ja täita lüngad ning vajadusel uusi lahendusi lisada.

Järgmiseks kümnendiks Eesti metsa tuleviku määrav dokument peaks praeguse ajakava järgi jõudma Riigikogusse 2020. aasta suvel. Kõik metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava materjalid on leitavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931