Autor: Metsamajandusuudised.ee • 16. oktoober 2019

Ekspert: Eesti puidusektor peab toimetama kasumlikumalt

Rootsi konsultatsioonifirma Pöyry Management ekspert Per-Ove Nordström ütles seminaril „Puit Energiaks 2019“, et maailmas on tõusnud tugevalt kiudmaterjali vajadus ja globaalne keskkond mõjutab sektorit märkimisväärselt.

Pöyry Management ekspert Per-Ove Nordström.
Autor: Juuli Nemvalts

„Kui paberitööstusest rääkides arvavad inimesed, et see jääb minevikku, sest see on vähenenud koguni 45%, siis papi ja kartongi tootmine on samas suurenenud,“ rääkis Nordstöm, kes töötab firmas Pöyry Management ja see firma on keskendunud muuhulgas tööstusuuringute, toormeturgude ning tarneahelate analüüsile.

Suurenenud pakkematerjali nõudlus paneb tootjaid otsima teisi tooraineid ja vaatama taaskasutuse poole. Nii vähendab Nordströmi sõnul lainepapist kokkusurutud pakkematerjal värske kiu kasutamise vajadust. Umbes 6-8 korda saab pakkematerjali kiudu taaskasutada, ilma, et selle struktuur muutuks. „See tähendab, et kiul on pidev voog. Kasutame aina rohkem rämps- ehk vanapaberit,“ tunnustas Nordström tootjaid.

Per-Ove Nordströmi sõnul on praegu taastoodetud puitmaterjali turg saanud suuresti raputada sellest, mis on toimunud Hiinas. Nimelt on Hiina otsustanud vanapaberit ehk taaskasutusse suunatud kiudmaterjali mitte enam Euroopasse vedada ja seda siis alates aastast 2021. Nii jääb Euroopa turg ilma kuni 300 miljonist tonnist taaskasutusmaterjalist. „Hiina probleem on selles, et neil pole endal piisavalt puitu ja seega tuleb keskenduda kohapeal taaskasutusele. Nüüd on vastavad tehased Hiinas loodud, et taaskasutatavat puidumassi toota,“ selgitas Nordstöm. „Peame mõtlema, mida Hiina situatsioon võib meile kaasa tuua, kui nad võtavad ise kasutusele taaskasutatavad kiud, kartongi ja papi. See situatsioon on väljaspool Hiinat juba praegu turgu mõjutatud.“

Mahtude tõus

Kuigi teised puidutööstuse sektorid on tsüklilised, võib siiski öelda, et näiteks saematerjali tootmises on mahud suurenenud. Eksperdid ennustavad, et need kasvavad 20% aastas. „Puit on see materjal, mis on kujunenud eelistatavaks materjaliks ehituses,“ rõhutas Nordström.

Samas Nordström ei usu, et biokütuste-energeetika eesmärgid saavad täidetud, senine tulemus on seda näidanud – plaanid ei ole täitunud nii nagu sooviti. „Ma ei usu, et energeetikasektor võiks saada väga suureks konkurendiks tselluloositööstusele tooraine ehk puidu osas. Neil sektoritel on kvaliteedivajadus erinev,“ sõnas ta.

Kui vaatame maailmas suuremalt ringi, et leida puidukiudu, siis näeme nõudluse ja pakkumise konkurentsi. Seal kus on nõudlus, pole pakkumist. "Probleeme on Hiinas, kuna puiduvarud on väikesed, aga nõudlus on suur. Kanada omakorda seisab suurte probleemide ees, sest puidukahjurid on metsaressurssi seal palju kahjustanud. Vene turul on puitu palju, samas nõudlus on kohapeal madal. Kui vaadata, kui kiiresti kasvavad puud Brasiilias, siis Põhjamaad selliselt käituda ei saa, sest meie kliima seda ei toeta. Nii peame aina kaugemale-kaugemale minema, et saada puitu, aga see viib hinnad üles,“ tõi Nordström näiteid turul toimuvast.

„Ka on oluline teha vahet, kas räägime puidust kui energiavajadusest ehk biokütusest või tööstuse jaoks vajaminevast toorainest,“ selgitas Nordström.

Nordströmi sõnul on energiamajandust ekslikult peetud konkurendiks paberitööstusele, aga nii see ei ole, sest paberitööstus ei kasuta puidutööstuse jääke. Saetööstus ja paberitööstus on Põhjamaades igal pool tugevalt integreeritud. „Kui vaatame kulude poolt, siis põhjus, miks saepuru on väga huvitav energiatööstusele, on selle 40% odavam hind. Kui vaatame tulevikku, siis energiatööstuse maksevõime kasvab suuresti tänu toetustele.“

Raiemahud piiripeal

Rootsis on raiemahud praegu maksimumi peal ja Balti riikides on vaatepilt üsna pingeline

„Eestis on raiemahud ümarpuidu osas sellised, et toimub liigne raie. Kui vaatleme erinevaid saetööstusi, siis on vaatepilt hoopis teine. Peame usaldama numbreid, mida meil on olnud võimalik kätte saada. Raiemahud ületavad kestlikkuse määra,“ hoiatas Rootsi ekspert. „Eesti olukorras on metsaomanikul väga hea seisukoht, nõudlus maailmas on, küsimus on ainult, kes seda ostma hakkab.“

Ka näiteks Leedus on sama seis. On tõenäoline, et puidumass sattub eksportturule ja läheb Saksamaale.

„Kui vaatame puidutööstusi Rootsis ja Soomes, siis nemad peavad suurendama importmaterjali mahtusid, sest kodumaised raiemahud ei suuda anda soovitud mahtusid,“ rääkis Nordström. „Eesti puidusektori olukorda analüüsides ei ole põhjus tehnoloogias vaid majanduses. Küsimus on, kuidas ja kus kulusid kärpida: kuidas te raiute, kuidas transpordite, milline on see väärtusahel - kuidas puit jõuab tööstusse. Väga palju on siin vahendajaid, kui suudate vähendada ahelalülisid, siis suudate toimetada kasumlikult ja siis tõuseb ka nõudlus,“ ennustas ta.

MIS TOIMUS

Seminar “Puit Energiaks 2019” toimus 18. septembril.

Seminari korraldas SA Erametsakeskus koostöös Eesti Taastuvenergia Koja ja Riigimetsa Majandamise Keskusega.

Juuli Nemvalts, kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736