Mustvalged otsused ei paranda keskkonda ega hoia metsa

Metsavarumise näitajad on üldiselt tõusvas trendis  Foto: Scanpix

Metsavarumise näitajad on üldiselt tõusvas trendis. Suurenenud mahte näeb, kui vaadata Äripäeva 2019. aasta metsavarumise raportis kajastatud metsavarumise koondkäivet, mis on aasta aastalt kasvanud ning tõusu märkab eriti hüppeliselt kui võrrelda 2017 (342,3 mEUR) ja 2018 (483,2 mEUR) aasta tulemusi.

Kui vaadelda varade mahu muutust, siis see on samade aastate lõikes tõusnud 18,7%. Huvitav on näha sedagi, et korraga on suurenenud nii sektoris hõivatute arv (muutus aastaga on 9,3 %) kui ka käive töötaja kohta (muutus 29,1%).

Samas, nende positiivsete tõusutrendide kõrval peetakse diskussiooni selle üle, kas siiski peaks metsaraiet piirama, tehes seda näiteks raiutavate puude miinimum vanusepiiri muutmise kaudu. Raievanuse langetamise vastu olev seisukoht tugineb muuhulgas heatahtlikul soovil säilitada võimalikult palju metsa ja vähendada õhus leiduvat süsinikku, et seeläbi meie keskkonnatingimusi parandada. Siiski pole olukord nii mustvalge – vähema metsaraie ja rohelisema elukeskkonna vahele ei saa tingimata panna võrdusmärki.

Hiljuti kaitses Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia spetsialist Gunnar Morozov enda doktoritööd, milles ta uuris mitmeid süsiniku- ja lämmastikuringe voogusid erinevate kasvukohtade kaasikutes ning hall-lepikutes, et näha, kuidas mõjutab metsade vanus ja kuivendus puistute süsiniku sidumise võimet. Lihtsalt ja kokkuvõtlikult öeldes selgus uuringust, et mida nooremad on metsad, seda rohkem seovad nad süsinikku õhust ning vanemad metsad muutuvad hoopis süsiniku allikateks.

LOE LISAKS:

Teadlaste uuring: metsade majandamine mõjutab puistute süsiniku sidumise võimet

Siinkohal on hea tuua võrdluseks Soomet, kes on Maailma Terviseorganisatsiooni 2018. aasta õhukvaliteedi raporti kohaselt Eestist võistluses puhtama õhu eest eespool, kuid kelle puidutööstus on aasta-aastalt suurenenud. Graafikul on näide Soome paberimassi ja paberitööstuse tootmise ja sellest tuleneva CO2 emissiooni võrdlusest. Võiks järeldada, et ka raiutud puidu ringitöötlemise protsess muutub järjest vähem CO2 emiteerivaks.

Soome paberimassi ja paberitööstuse tootmise ja sellest tuleneva CO2 emissiooni võrdlus. Allikas: Soome metsatööstus.  

Teadagi mängib metsa-majandamine suurt rolli keskkonna perspektiivist. Eelpool mainitud uuringutest võib järeldada, et metsaraie suurendamist ei saa tingimata vaadelda kui negatiivse mõju allikat meie keskkonnale. Kui meie majandusmetsades hoida tasakaalus uute metsade istutamise ja vanade raiumise osakaal, siis avaldub keskkonnale pigem positiivne mõju.

Suurem puidukasutus võimaldab vähendada ka naftatööstustes toodetavate produktide mahtu, seda seeläbi, et paljud naftatööstuse saadused saab asendada puidust valmistatud alternatiividega. Niiviisi lukustub puidust toodetesse süsinik aastateks, puitmajade puhul aastakümneteks. Oluline on aga siinkohal rõhutada seda, et metsaraie osakaalu suurendamisel tuleb metsasaadused ka targasti ära kasutada. Nii ütles Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald enda 18. septembril ilmunud arvamusloos: „Kliimamuutuse seisukohalt pole mingit vahet, kust atmosfääris olev süsinik pärineb“ – seega, kui suur osa puidust kasutatakse energia tootmiseks, siis nii ei kasutata CO2 sidumise seisukohast ära selle kogu potentsiaali. Eelistada tuleb puidust kestvuskaupade tootmist

Suurem kohalik puidukasutus avaldab positiivset mõju ka sotsiaalmajanduslikust aspektist. Eestis on jätkuvalt aktuaalne probleem inimeste kogunemine tõmbekeskustesse, mille tulemina jäävad maapiirkonnad tühjemaks ja tähelepanuta. Metsa- ja puidutööstuse sektor on siinkohal tubli panuse andnud selle olukorra ümberpööramiseks. Sel aastal viidi läbi Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel uuring metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks. Sealt leiduvate andmete kohaselt on sektori panus maapiirkondade tööhõivesse olnud märkimisväärne – näiteks Kesk-Eestis võtab sektor enda alla ligi viiendiku tööhõivest.

Hea võrdlusmoment tekib siis, kui võrrelda metsa- ja puidusektori loodavat kogulisandväärtust piirkonniti Kesk-Eestis, Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis, kus loodava väärtuse protsent on vastavalt 30%, 20% ja 7%. Sektori investeerimise ulatuslikum panustamine ja raiemahu suurendamine kasvatab prognoosi kohaselt ka oluliselt kogulisandväärtust tervele Eesti majandusele – kui tänane raiemaht ulatub 12,5 miljoni kuupmeetrini aastas, mis annab 1947 miljonit eurot kogulisandväärtust, siis raiemahu kasvamisega 14 miljoni kuupmeetrini, suureneks vastavalt ka valdkonna kogulisandväärtus hinnanguliselt ligi veerand miljardi euro võrra. 14 miljonit kuupeetrit vastaks majandatava metsa kogujuurdekasvule.

METSAVARUMISE KONKURENTSIRAPORTI LEIAD ÄRIPÄEVA E-POEST.

Enam kui 50-leheküljeline konkurentsiraport annab täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest. Analüüsitud on ettevõtete viimase viie aasta majandusnäitajaid, mille põhjal on välja toodud valdkonna arengutrendid ja ettevõtete pingeread.

Metsa- ja puidusektoriga on hõlmatud metsa kasvatamine, metsamajandamine, mööblitootmine, puidu mehaaniline töötlemine ning kõige enam uusi kõrge väärtusega võimalusi pakkuv valdkond – puidu keemiline töötlemine. Ülalmainitud uuringu kohaselt moodustab täna puidu keemilise töötlemise valdkond vaid 0,1% kogu sektori ettevõtetest, kuid moodustab näiteks Kesk-Eestis 3,9% kogulisandväärtusest. Nendest numbritest ja ka hetkel metsa- ja puidutööstuses toimuvast diskussioonist saab välja lugeda valdkonna suurt kasvupotentsiaali. Puiduga seonduvas teadus-ja arendustöös on astutud samm edasi näiteks Imaverre rajatava katsetehase näol, mis kasutab toormaterjalina lehtpuu jääke, lõhustades puidumassi uudsete omadustega biomaterjalideks nagu suure puhtusega ligniiniks ja puidusuhkruteks.

Homsel Äripäeva konverentsil "Puidutööstuse Äriplaan 2020" annab sektorile hinnangu KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers.

Konverentsil toimub ka Äripäeva Puidutööstuse TOPi võitjate autasustamine, mille suurtoetajaks on KPMG.

Tulevikku vaadates, kui metsa majandatakse targalt ja puidu töötlemisel lähtutakse suuremast lisandväärtusest, saame näha positiivset mõju nii keskkonnale, kui ka loomulikult Eesti majandusele. Ettevõtjate majandusnäitajate paranedes kasvavad ka võimalused panustada teadusesse, mis omakorda arendab meie oskusi ja avardab võimalusi panustada jätkusuutlikumasse keskkonda ning luua sotsiaalset väärtust.

Karin Kaup, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ partner/vandeadvokaat

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150