Puidutööstuse kaks väljakutset: innovatsioon ja inimeste arendamine

Puidutööstuse ettevõtete finantsandmeid analüüsides saab järeldada et Eesti puidutööstusel läheb hästi. 2018. aastal on kasvanud nii sektori koondkäive 8,2 protsenti kui ka koondkasum 12 protsenti.

KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers.  Foto: Aare Hindremäe

Aasta varasemaga võrreldes torkab eriti silma just kasumlikkuse paranemine sektoris ja seda tingimustes, kus tööjõukulud kasvavad, toorme hind Eestis on kõrgem kui Skandinaavias ning keskkonna kahjustused Euroopas paiskavad turule suurtes kogustes odavat palki vähendades sellega Eesti tootjate konkurentsivõimet meie peamistel eksportturgudel.

Ees ootavad suured võimalused ja suured riskid

Keskkonna mõjudest ei pääse ka puidutöösturid. Järjest karmistuvad regulatsioonid ja piirangud keskkonna säästlikku majandamise tagamiseks tekitavad olukorra, kus edukas pikaajaline äri eeldab investeeringuid valdkondadesse, mida tänase teadmise juures ei osata veel kiiresti rahaks teha. Kahjuks tehakse investeeringuid innovatsiooni täna Eestis vähe ja investeerimise võimekus on sektoris selgelt piiratud.

Tulevikku investeerimise heaks näiteks on ainulaadse puidu fraktsioneerimise katsetehase rajamine Eestisse Graanul Invest grupi poolt, millega astutakse suur samm edasi puidukeemia ja biotöötluse arendamisel.

Puit on tulevikumaterjal

Puit on bioressurss, millest saab arendada uusi biotooteid nagu näiteks peenkeemia, biokütused, bioplastid. Samuti leiab puit järjest suuremat kasutamist ehitustehnoloogiate arendamisel.

Puidupõhised tooted leiavad järjest uusi võimalusi oma jalajälje suurendamiseks jätkusuutlikkus globaalses majanduses. Selle saavutamiseks tuleb lahendada mitmeid väljakutseid. Üheks suurimaks väljakutseks on kuluefektiivse tootmismudeli leidmine, mis suudaks edukalt vastu seista konkurentsile nii naftapõhiste kui ka teiste biomaterjalidega.

Ettevõtete juhid peavad leidma õige tasakaalu uute toodete arendamise ja “vanade” toodete kindlustamise vahel. Uut väärtust loovat kasvu leidmiseks tuleb juhtidel äri edendamisel tegeleda kahe olulise teemaga – innovatsioon ja inimeste arendamine.

Esiteks innovatsioonist. Puidutööstuse ettevõtted ei ole tavapäraselt olnud innovatsiooni veduriks. Paljuski seetõttu, et selleks pole olnud suurt ärilist vajadust, kuna turg ja nõudlus ei ole kiiresti muutunud. Tulevikus on toodete, protsesside ja ärimudelite innovatsioon siiski hädavajalik. Väljakutseks saab olema kiirus, kuidas ettevõtted suudavad praktikas innovatsiooniga tegeleda.

Kolmandik oskustest muutub kasutuks

Teine oluline teema on inimeste arendamine. 10-15 aasta pärast on puidutööstuses vaja täiesti uusi oskusi, mida dikteerivad uued ärimudelid online maailmas, innovatsioon tootmises ja toodete turule toomises ning tootmisprotsesside digitaliseerimine. Tänased juhid peavad moodustama meeskondi, kes suudavad tulevikus mõista klientide ootusi ja uutest biotoodetest tulenevat uut väärtusahelat.

McKinsey uuringu „The Future of Work“ kohaselt automatiseeritakse lähiaastatel 60 protsenti tänaste tööülesannete erinevatest komponentidest. Järgmise kümne aasta jooksul muutuvad rohkem kui 30 protsenti tänastest manuaalsetest oskustest tehnoloogia kiire arengu tõttu kasutuks. Inimeste oskuste ümberkujundamisest saab puidutööstuse ettevõtetele kriitilise tähtsusega ja tuleviku edu defineeriv väljakutse.

ÄRIPÄEVA PUIDUTÖÖSTUSE KONKURENTSIRAPORTI LEIAD MEIE E-POEST.

Konkurentsiraport annab täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest. Analüüsitud on ettevõtete viimase viie aasta majandusnäitajaid, mille põhjal on välja toodud valdkonna arengutrendid ja ettevõtete pingeread.

Konkurentsiraporti hinna sisse kuulub:

- kõik sektori TOPid ja võlglased

- kommenteeritud konkurentsiraport

- valdkonna ettevõtjate trendiuuringu kokkuvõte

- andmefail ettevõtete finantsnäitajate ja suhtarvudega

- Äripäeva Infopanga ühekuuline kasutuslitsents

Mulle väga meeldib mõte et Eesti peaks olema tulevikus äge biomajanduse riik. Selle eesmärgi saavutamiseks jäävad aga puidutöösturite käed lühikeseks. Ilma Eesti riigi panuseta ei suuda me teiste riikidega võidu joosta. Riigi tuge on eelkõige vaja teadustöö rahastamiseks ülikoolides, sest innovatsioon biomajanduse arendamiseks on aja- ja rahakulukas protsess.

Andris Jegers, KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150