Autor: Metsamajandusuudised.ee • 16. oktoober 2019

Puitkütuse nõudlus saab Eestis hoogu juurde

„Puiduenergia ja kliimaneutraalne Euroopa on absoluutselt kõige kuumem teema Euroopas,“ kinnitas Keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat hiljutisel „Puit energiaks 2019“ seminaril.

Keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat.
Autor: Juuli Nemvalts

„Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen on tulnud ametisse, et panna kogu kliima ja keskkonnateema prioriteediks number üks. Leyen on öelnud, et kindlasti tuleb suurendada 2030. aasta kliimakokkuleppe eesmärke,“ rääkis Raamat ambitsioonikast plaanist.

Muutunud hinnad

Kui veel 2017. aastal maksis CO₂ tonn viie euro kanti, siis möödunud aastal oli tonni hind veidi üle 15 euro. Tänavu oli viie esimese kuu keskmine CO₂ tonni hind 22 eurot, mis praegu on tõusnud 30 euroni tonni kohta. See tähendab Raamatu sõnul, et praeguste emisiooni hindade juures ei ole fossiilsed kütused enam elektrienergia tootmises konkurentsivõimelised. „Tekkib täiendav nõudlus puitkütusele. Kui tegime aastal 2014 prognoosid, et millal lõppeb kivisöest elektri põletamine, siis täna on põlevkivi põletamine väga problemaatiline. Valitsuse eelnõu EITSi eesmärk on olla Narva EJ päästeplaan. Näiteks ca 600 000 m3 biomassist elektri tootmisele hakatakse maksma toetust,“ rääkis Raamat plaanidest.

Kliimaneutraalsus aastaks 2050?

Kliimasoojenemist pidurdav tegutsemisviis on Euroopa Liidus aina rohkem leidnud kõlapinda. Seetõttu ei maksa imestada, et ka Eestilt küsitakse, kas aastaks 2050 on võimalik saavutada kliimaneutraalsus? „Meie eesmärgiks on siduda sama palju süsinikku kui emiteerime. Euroopa Liit emiteerib täna 10% emissioonidest,“ kinnitas Raamat. „Et temparatuur ei tõuseks üle 1,5 kraadi, peab üleilmse CO₂neutraalsuse saavutama umbes 2050 aastaks.“

Mart Raamatu sõnul peame leidma lisavõimalusi kestlikuks biomassi kasutusele võtmiseks ja samas loodusliku sidumisvõime suurendamiseks. „Kui mõtleme lähitulevikus, mis on need kütused, mida me tarbime, siis 60% on taastuvenergiast,“ ennustas Raamat trende. „Usun, et tulevikus on võimalik rakendada tehnoloogiat, kus CO₂st on võimalik toota energiat, et kasutada seda maagaasi asemel.

Samas on vaja biomassikasutust suurendada isegi kuni 80%-ni.

Puiduenergia ja kliimaneutraalne EL 2050: kütusetarbimine
Autor: Keskkonnaministeerium

Nõunik prognoosis, et juba lähitulevikus biomassi ja jäätmete ärakasutamine suureneb, kuna nähakse ette suuremat biomaasi põletamist energia saamiseks. „Võtame palju rohkem kasutusele jäätmeid, ka paberitööstuse jäätmeid. Lisaks tekkib nõudlus puitse biomassi järele, millel on lühike tootmistsükkel. Nõudlus puitse biomassi järele suureneb, nii keskpikas kui pikas perspektiivis,“ toonitas Raamat.

Mart Raamat: Arvestades riigi ja metsamaa pindalasid ja võttes Soome metsamaa sidumist referentsina, oleks Eestis võimalik siduda KHG inventuuri arvestuses (võttes arvesse maakasutuse muutuseid) 4 mln tonni CO2 aastas stabiilselt!

„Siin on vaja teha elustiilimuutuseid ja kindlasti peab valitud eesmärke toetama ka tehnoloogia areng. Võin öelda, et soomlastel on metsamaa paremas seisukorras, kui meil. Ka peame vaheseadusandluse Eestis üle vaatama, et need ei piiraks suurte eesmärkide täitmist,“ täiendas ta.

MIS TOIMUS

Seminar “Puit Energiaks 2019” toimus 18. septembril.

Seminari korraldas SA Erametsakeskus koostöös Eesti Taastuvenergia Koja ja Riigimetsa Majandamise Keskusega.

Juuli Nemvalts, kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736