Ühisrahastusinvestorid ärevil: Paikuse puidufirma läks saneerimisele

Baltic Foresti omanik Jaak Napritson tunnistas, et firma on kaotanud üle miljoni euro ja põrus investoritelt lisaraha saamisega. Ta ei nõustunud, et investoritel on oht rahast ilma jääda.  Foto: Baltic Forest OÜ

Pärnu lähedal tegutsev puiduettevõte Baltic Forest OÜ, mis on ühisrahastusplatvormilt kaasanud miljoneid eurosid, teatas saneerimisest ja pani sellega investorid oma raha pärast muretsema. Ettevõtte omanik ja ühisrahastusportaali juhatuse liige kinnitavad samas, et paanikaks ei ole põhjust.

Ettevõte on pisut enam kui aastaga võtnud Crowdestate’ist laenu kümme korda kogusummas 10,45 miljonit eurot. Mitu korda on laenu võetud mõne eelneva etapi refinantseerimiseks. Praegu on Baltic Forestil Crowdestate’is kolm aktiivset laenu kokku summas 4,06 miljonit eurot. Põhiosa pole tagasi makstud, intresse on kokku makstud 150 364 eurot.

Baltic Foresti omanik Jaak Napritson tunnistas, et firma on kaotanud üle miljoni euro ja põrus investoritelt lisaraha saamisega. Ta ei nõustunud, et investoritel on oht rahast ilma jääda. “Keegi ei ole rahast ilma jäämas,” ütles ta. “Saneerimine on nii Baltic Foresti kui nende investeeringute kaitseks.”

Sama leiab Crowdestate’i juhatuse liige Kristjan Mauer, kes ütles, et investorid, kes on Baltic Forestit rahastanud, ei peaks paanitsema. “Kadusid pole mitte mingisuguseid. Saneerimise mõte on ajatada intressimaksed,” ütles ta.

Mauer ütles, et Baltic Forest tegi ettepaneku intressimaksed kuueks kuuks ajatada ja see tundub talle praeguses valguses mõistlik. “Ettevõte on täiesti töövõimeline, aga väga kiire kasvutempo on viinud selleni, kus tal ei ole vahendeid, et materjale hankida, ja intressimaksetega viivitamine annab selle võimaluse,” rääkis Mauer. Ta kinnitas, et Baltic Forest on järgmisel aastal juba võimeline jälle materjale ostma ja müüma, kuna siis peaks olema piisavalt kogunenud vahendeid vahepeal tegemata kulude arvel.

Kui investor tahaks Baltic Forestist väljuda, siis Mauer lihtsat lahendust, mida soovitada, ei tea. “Meie laenude osad ei ole võlakirjad, millega vabalt kaubelda. On vaid konkreetne laenuleping võtja ja andja vahel,” rääkis ta. Crowdestate on Baltic Foresti müügi ka järelturul lõpetanud, sealjuures on Maueri sõnul suur osa investoreid välismaalt, kel pole seepärast ka ilmselt sama infot kui siinses inforuumis Eesti investoritel.

Investeering oligi riskantne

Mauer ütles, et mõningaid aspekte ei oska ka platvorm ise ette näha või vältida. “Üks nüanss oli see, et Kesk-Euroopa maadleb praegu üraskiga, mis kahjustab metsi. Puidu toormaterjali hinnad on seepärast väga alla läinud ja sealt edasi ka lõpphinnad. Loomulikult on see Baltic Forestit mõjutanud. Ükskõik, mis meie protsessid ka poleks olnud, üraskit me poleks osanud vältida,” märkis ta.

Mauer tuletas meelde, et tegemist oligi väga riskantse investeeringuga. “Toonitan, et Baltic Foresti intressimäär, kui õigesti mäletan, on 15 protsenti. Sellise tootlusega riskivabasid investeeringuid ei ole olemas,” ütles ta. Sellest tulenevalt leidis ta, et kuigi juba praegu on juhendites ja lepingutes lõik, mis selgitab, et turud on ettearvamatud ning investor peab arvestama riskiga, siis edaspidi peab seda tõsiasja ilmselt ­aina enam alla joonima ja kordama.

Napritson leiab, et Crowdestate’i laenude intressimäär ehk 15% polnud vale otsus. “Kui ei oleks kuusekriisi olnud, siis oleksime suutnud päris ilusaid tulemusi näidata ja arvan, et oleksime praeguseks saanud pangaga asjad refinantseeritud,” leidis Nap­ritson.

Kas praegust olukorda saanuks ennetada? “Kui meil oleks olnud varem kaasatud suuremal hulgal käibevahendeid, siis olnuks võimalik teisiti teha,” vastas Naprit­son. Kas ettevõttel oli kriisiolukorraks puhver olemas? “Mingi puhver ikka oli, aga see oli turul suhteliselt suur kukkumine,” hindas Napritson. Hinnanguliselt kaotas firma teise kvartali ja juulikuu jooksul käibevahendeid üle miljoni euro, avaldas Naprit­son. Tema sõnul soovivad nad võlgu ajatada, mitte vähendada. “Ja nii käibevahendite olemasolu maksimeerida,” kirjeldas ta päästmisplaani.

Napritson kirjeldas, kuidas nad käibevahendid üles saavad. “Kui me ei pea jooksvaid kohustusi mõned kuud teenindama, saame nad suunata tootmisesse – suhteliselt väikeste vahenditega saame tootmise väga kiiresti efektiivseks ja suudame uuesti laene teenindada.”

Investorid kadusid

Firma otsis augustis-septembris investoreid, kes neisse panustaks. Baltic Forest lootis, et investorid annavad 300 000 kuni miljon eurot. Napritsoni väitel olid nad kokkuleppe lähedal kahe investoriga, kuid erinevaid põhjendusi tuues keeldusid nad raha andmast.

Napritson süüdistab võimalike investorite haihtumises meediat. “Septembris oli Äripäevas kolm või neli päeva artiklite seeria, mis nii meid kui ka ühisrahastust kõige positiivsemast küljest ei näidanud. Pärast seda kadusid ootamatult investorid, kes enne laua taga olid.”

Napritson lootiski viimase hetkeni investorite rahale. “Praegu ei olnud võimalik rohkem venitada,” tõdes Napritson, et saneerimisele minek näis praegu probleemide lahendamiseks parim võimalus.

Maksuvõlad jooksvast tegevusest

Äripäeva Infopank näitab, et ülejäänud Napritsoniga seotud kolme ettevõttega kaasnevad hoiatused, eelkõige maksuvõlgade tõttu, mis ulatuvad ligi 23 000 euroni. Napritsoni kinnitusel on võlad ajatatud, need on tekkinud jooksvast majandustegevusest. “Need ei ole suured summad, on ajatatud ja ma ei näe nendes probleemi,” ütles Napritson.

Baltic Foresti maksuvõlg on ligi 164 000 eurot. Napritsoni sõnul kukkus teises kvartalis kuuseturg, selle põhjus on kuuseüraski kahjustuste levik. Napritsoni sõnul üritas firma end vee peale upitada, kasutades oma paindlikku tehnoloogiat: augusti alguseks muutis ettevõte põhiliseks tootmisallikaks männipalgi. Uue suuna töölesaamisest ei piisanud. “Kuna teise kvartali probleem võttis meilt suure hulga käiberaha ja oleme suhteliselt alustamas suure tootmisega, siis ei saanud piisavas mahus männipalgi tootmist üles viidud,” selgitas Napritson.

Baltic Forest OÜ tegutseb aastast 2013. Aastal 2015 omandati kinnistute kompleks, mille hulgas paiknes ka seni Stora Enso kasutuses olnud Paikuse saeveski.

Alustav investor sai korraliku õppetunni

Ühisrahastuse kaudu Baltic Forestile kolmekohalise summa laenuks andnud investor Margus Gering ütles, et ei pane enam raha Crowdestate’i platvormile.

Umbes kaks kuud tagasi, kui Baltic Foresti probleemid jõudsid päevavalgele, arvas Gering, et küllap ettevõttel õnnestub käibekapitaliga seotud probleemid lahendada ning otsest paanikat ei tekkinud. “Septembris olin puhkuselt tagasi ning oli aega, et oma portfelli seis rahulikult üle vaadata. Siis tabasingi, et Baltic Forest on kõvasti venitanud intresside väljamaksmisega,” kirjeldas ta.

Gering jälgis toimuvat. “Iga paari päeva tagant tuli Crowdestate’i platvormil uus teade, et intressid kantakse järgmiste päevade jooksul. Mida ei juhtunud, seda ei juhtunud. See oli esimene ohu märk. Lõpuks tulid mõned tagasimaksed ning see võttis pingeid maha. Tagantjärele mõtlen, et september oli viimane aeg tolm jalgelt pühkida,” arvab ta.

Loe lisaks

Gering ütles, et tal on Baltic Forestis küll kolmekohaline summa, mille võiks ju tagasi saada, aga ta võtab seda kui kooliraha, mis nüüd tuleb lõpuks ära maksta. “Alustava investorina varun joodavat ja söödavat, et eelseisvat mängu põnevusega pealt vaadata,” nentis ta. “See on minu esimene nii-öelda hapuks läinud laen, kuigi tegemist on siiski saneerimise, mitte ettevõtte likvideerimisega,” rõhutas ta.

Ta ütles, et luges küll läbi Baltic Foresti rahakaasamise kokkuvõtte, kuid ei osanud hinnata puidutööstuse turul toimuvat laiemas kontekstis. “Seega jäi fundamentaalanalüüs poolikuks, ettevõtte sisse vaatasin, aga mitte väljapoole. See on koht, kust tuleb õppida.”

Kriis see siiski ei ole

Gering ei kiirusta järeldama, et tegemist on otseselt ühisrahastuse kriisiga. Tema sõnul on majanduse jahtumisest räägitud juba viimased pool aastat, kui mitte rohkem, ja see ilmselt hakkab vaikselt jõudma ka raha kaasavatesse portaalidesse. “Minu teised Crowdestate’i projektid on kenasti joonel ning intressid laekuvad korrapäraselt. Praegu aga olen võtnud seisukohal, et uut raha Crowdestate’i portaali juurde ei pane,” lausus ta.

Platvormi võib tema meelest kiita selle eest, et ettevõtte saneerimisteade tuli läbi portaali enda, mitte ajakirjanduse või muu allika kaudu. “Loodan, et Crowdestate õppis Q-Hausi kaasusest – investoritega tuleb suhelda. Kommunikatsioonis on juba nii, et kui hakkad varjama ja põiklema, siis kaob usaldus,” lausus ta.

Tema sõnul on ikka nii, et investeerimine sisaldab riski ning see on investori enda kanda. “Ma leian, et uute projektide kokkuvõtted ja analüüsid on piisavalt informatiivsed, mille pealt teha sisenemise otsuseid. Kes oskab hinnata väliseid tegureid, nt ehitussektoris toimuvat, sel on selge eelis,” arvas ta.

Investorid said tõsise teate

Crowdestate teatas investoritele, et tingituna Baltic Foresti majandustegevust negatiivselt mõjutanud välisteguritest, eelkõige kuuseüraski epideemilise leviku piiramiseks toimuva massiivse raiega kaasnenud kuuse saematerjali hinnalangusest ning jätkuvast käibekapitali nappusest, esitas Baltic Forest OÜ kohtusse saneerimisavalduse. Saneerimismenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete ajatamine, st jooksvate intressimaksete ajutine peatamine, mis võimaldaks ettevõttel akumuleerida kasumlikuks tootmiseks ja ärimahtude kasvuks vajalikke käibevahendeid.

Saneerimismenetluse eesmärk ei ole tagatud võlausaldajate (sh Crowdestate’i investorite) nõuete vähendamine. Saneerimismenetluse ajal planeerib Baltic Forest OÜ jätkata aktiivset majandustegevust eesmärgiga kustutada võimalikult kiiresti võlausaldajate ees tekkinud kohustused.

Seniste tootmislike ümberkorralduste tulemusena kasutatakse alates augustist tootmise sisendina ainult jämedat männipalki. Kasumi saavutamiseks vajaliku tootmismahuni jõudmise ainsaks piiranguks on hetkel vaid piisava käibekapitali puudus. Baltic Forest OÜ on sõlminud kokkulepped nii toorme varumise kui ka toodangu müügi kohta.

Vastavalt kehtivale seadusele määrab kohus Baltic Forest OÜ-le saneerimisnõustaja, kelle ülesandeks on kuni kahe kuu jooksul koostada ettevõtte saneerimiskava.

Saneerimiskava kinnitab kohus.

Kuni saneerimiskava kinnitamiseni on Crowdestate peatanud järelturul tehtavate tehingute tegemise Baltic Forest OÜ laenulepingutega.

Samuti lubas platvorm uuendada lähipäevil infosüsteemis kuvatavaid laenude tagasimakseid viisil, mis peegeldab nüüdset arusaama tulevastest intressimaksete ja laenude põhiosade tagasimaksete laekumistest.

Uuendatud tagasimaksegraafikute kohaselt saavad kõikide laenulepingute intressimaksed olema peatatud kuni 30.06.2020. Alates 2020. aasta juulikuust planeerib Baltic Forest OÜ taastada tavapärased intressimaksed 6 kuuks ning seejärel kahekordistada intressimaksed nii, et järgmise 6 kuu jooksul kustutatakse kogu akumuleerunud intressivõlg. Ettevõtte eesmärgiks on tasuda kõik intressid ning kaasatud kapitali põhiosa hiljemalt 30.06.2021.

Jaga lugu:
Seotud lood
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150