Aasta Sindi paisu langemisest: elujõus kärestik ja naasevad kalad

Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Tänaseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.

Aasta Sindi paisu langemisest: elujõus kärestik ja naasevad kalad.  Foto: Jarko Jaadla

„Aasta tagasi kogunes poollammutatud paisu juurde paarsada inimest, kellele lubasime, et aasta pärast on vaatepilt sootuks teine!“ meenutas Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. „Nüüd on pilt selline, nagu arvatavasti võis olla ca 200 aastat tagasi – sügiseses suurvees mäslev kärestik, mille voolus liiguvad kalad täpselt nii, nagu nad soovivad.“

„Aastakümneid tulutult seisnud paisu lammutamine on toonud juba oodatud tulemusi, sest teadlaste hinnangul ning kalurite kogemustel on üha enam kalu nähtud jõelõikudes, kuhu nad varem ei pääsenud,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. Minister lisas, et ehitustöödest tingitud vaatepilt ei pruugi olla praegu maalilisim, kuid toonitab, et tööd kestavad veel umbes aasta ning lõpp-pilti praegu olla ei saagi.

Paisu lammutamine tõi kaasa ka ajutisi ebamugavusi, seda ennekõike kohalikele elanikele, kes kaotasid lammutustööde käigus kaevuvee. „Kinnitan, et kõik mõjutatud majapidamised saavad endale projekti kulul uued kaevud. 28 kaevu on juba valmis, ülejäänud kümne osas on kokkulepped tehtud ja needki saavad peatselt rajatud,“ ütles keskkonnaminister ning lisas, et üldiselt on kohalikud uude olukorda suhtunud soosivalt. „Tuntakse heameelt uue väliujula ning kärestiku üle, seda on kuulda nii Sindi ja lähikaudsete elanike kui ka kaugemalt tulnute suust.“

Projektijuht Tammur lisab, et kärestikku käiakse niisama uudistamas, aga igal nädalavahetusel on jõel ka süsta- ja kanuusõitjad. Projekti järel paraneb oluliselt ka inimeste ligipääs jõele – varem võsastunud kallasraja asemele tekivad jalgteed, mida mööda liikumine on igaühele jõukohane.

2018. aasta septembris alanud ning järgmise aasta lõpuni kestvate ehitustööde käigus lammutati pais, taastati sintlaste väliujula ning rajatakse kärestik. Viimasest on pool praeguseks valmis, teist poolt rajab Keskkonnaagentuuri lepingupartner AS GRK Infra praegu suurveega võidu joostes. Kärestiku valmimise järel rajatakse paisu vanast asukohast allavoolu kudealad, tehakse lõplik kaldaalade planeerimine, rajatakse haljastus ning korrastatakse kogu ehitusala.

„Suvine madalvesi ning teist aastat järjest väga sademetevaene suvi tekitas inimestes kartusi, et ühes paisuga kaotati ka Pärnu jõgi. Kahjuks või õnneks ei ole inimesel sellist võimu, et jõe veehulkasid tekitada või kaotada, ning värsketelt piltidelt on näha, et Pärnu jõgi on täpselt niisama veerohke ja võimas, nagu ta alati on olnud,“ selgitas Tammur.

„Kudema suunduvaid lõhesid pildile jäädvustada ei ole kahjuks õnnestunud, kuid ehitajad ja kalurid, kes siin päevast päeva platsis, on ülesvoolu rühkivaid lõhesid näinud korduvalt,“ lisas Tammur. Kevadel kihas kogu töömaa ümbrus kuderändel olevatest vimbadest (vt pilti)

Sindi linnas paiknenud pais asus Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel, olles vee-elustikule ületamatu ja blokeerides rändel olevatele kaladele 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest. Olukord lahendatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil.

VAATA VIDEOT:

Video muutustest Sindi paisul viimase kolme kuu jooksu

Külli Tammur kommenteerib videot järgmiselt: Video võtab kokku viimase kolme kuu ehitustööd. Hästi on näha valminud kärestikku erinevate vooluhulkade juures. Septembri lõpus oli kogu jõe vooluhulk koondunud Sindi poolsesse kaldasse madalvee voolusängi ning kärestik oli poole ulatuses paljastunud. Oktoobris aga on terve kärestik üle ujutatud. Siin peitub ka vastus neile, kes olid kahtleval seisukohal, et milleks on vaja see kärestik nii laia ehitada – ka kevadine ja sügisene suurvesi peab kärestikult läbi mahtuma, ilma kaldalolevaid ehitisi ja ettevõtete vara kaasa viimata, samuti uhtumata ära kaldaid endid.

Valmiva kärestiku tööpõhimõtte on selline, et madalveeperioodil koondub kogu jõe vooluhulk Sindi poolsesse madalvee voolusängi ning vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle ujutama. Kärestik paistab praeguse vooluhulga juures tarbetult massiivne, kuid selle ehitamisel arvestatakse, et Pärnu jõe vooluhulgad on väga erinevad ning kärestikult peab läbi mahtuma ka ekstreemne kevadine suurvesi ilma, et ümberkaudsed elamud ja ettevõtted saaksid üle ujutatud ning kaldad kaasa kantud. Ehitustööde järgselt ning madalvee ajal näeb kärestik välja nagu suur kiviväli, kuid paari aastaga teeb loodus oma töö ning moodustub taimestik. Kui ette kujutada, milline võiks olla pilt Sindis mõne aasta pärast, vaadake kärestikust allavoolu jäävat jõekallast – pajud ja veetaimed leiavad kiiresti endale sobiliku kasvukoha ka valmival kärestikul.

Sindi paisu avamine kalade rändeks on üks osa toetatavast projektist „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine,“ mida riik Keskkonnaagentuuri eestvedamisel ellu viib.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150