Aasta puitehitis on Tulivee salapiiritusemuuseum

31. oktoobril toimunud puitarhitektuuri ja -inseneeria konverentsil “Puit - homse elukeskkonna võti” kuulutati välja 2019. aasta parim puitehitis. Žürii valis võitjaks Tulivee salapiiritusmuuseumi ja kontserdikeskuse.

Foto: Kristian Kruuser

Rajatiste arhitekt ja sisekujunduse autor on Kerttu Mäesalu arhitektuuribüroost Zeta koostöös Kalju Kisandiga projekteerimisbüroost Resand.

Riigikogu liikme, arhitekti ja žürii esinaise Yoko Alenderi sõnul oli tänavuse konkurssi tase kõrge, mis peegeldab Eesti puitarhitektuuri arengu kasvu. „Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus eristus tervikliku lähenemisega. Kompleksi erinevates ehitistes on kasutatud puitu läbivalt ning väga erineval kujul. Selliselt moodustab Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus looduskaunis asukohas väärika terviku. Seda nii sisult kui vormilt,“ kirjeldab ta. Alender lisab, et kodumaise materjali väärindamine kvaliteetsesse arhitektuuri teeb head elu- ja looduskeskkonnale. „Lisaks sellele, et puit võimaldab luua arhitektuurseid tippteoseid ja õdusaid töö- ning puhkepaiku, on puitehitistesse talletunud süsihappegaas,“ ütleb ta.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja selgitab, et puit on üks keskkonnasõbralikumaid ehitusmaterjale. „Puud seovad kasvades süsinikku ja talletavad endas süsihappegaasi, mis on tänaste inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjustaja. Eelistades puitu fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele, on ehitussektoril tohutu potentsiaal panustada keskkonnaprobleemide leevendamisse,“ sõnab Välja.

Konkursile laekus 26 rajatist, mille kasutuseesmärk on väga erinev. Välja märgib, et esitatud tööde juures avaldas muljet puidu loov kasutamine. Ehkki loodusliku ehitusmaterjalina on puitu elamute rajamiseks kasutatud tuhandeid aastaid, on tänane puidutehnoloogia areng maailmas enneolematu. „Võttes arvesse puidu omadusi ning uurides, kui suures mahus viiakse globaalselt läbi arendus- ja teadustöid nende võimalikult efektiivseks rakendamiseks erinevates valdkondades on selge, et puit on tulevikumaterjal, mille kasutusvõimalused ehitussektoris üha laienevad,“ ütleb Välja.

Lisaks sellele, et puit pakub ehitusmaterjalina võimalust kujundada omanäolisi arhitektuurilisi lahendusi, jätab puit võrreldes betooni või terasega keskkonda kordi väiksema ökoloogilise jalajälje. Välja sõnab, et tänastest kliimaprobleemidest pole võimalik mööda vaadata ja inimesed hoolivad keskkonnast rohkem. „Kasutades ehitusprotsessis puitu, salvestatakse puidus sisalduv süsihappegaas pikaks ajaks sellest valmivasse tootesse,“ kirjeldab Välja. Ta rõhutab, et puit on ka kergesti ümbertöödeldav materjal, mis võimaldab puidust valmistatud tooteid loodussõbralikult taaskasutada.

Puitarhitektuuri konverentsi peasponsori Rothoblaasi esindaja Orm-Gregori Joosti sõnul on oluline märgata ning tunnustada innovaatilisi puidukasutuse lahendusi, mis lisaks elukeskkonna rikastamisele inspireerivad. „Põnevaid võimalusi puidu kasutamiseks hoonete konstruktsioonis ning välis- või siseviimistluseks on palju. Ometi üllatab mõni lahendus loovusega, mis jääb eeskujuks järgmistele töödele. See aitab kaasa uuele ja säästvale ehituskultuurile, mille eesmärk on vähendada süsihappegaasi heitkoguseid. Peame puitarhitektuuri arengule ja seeläbi kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitamist väga tähtsaks. Oluline on mõelda globaalselt ja tegutseda lokaalselt,“ ütleb Joost.

Aasta puitehitise konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Konkursi eesmärk on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on puidu kasutamine konstruktsioonis ja välis- või siseviimistluses toimunud arhitektuurses, tehnilises ning ehituslikus mõttes silmapaistval viisil.

Tänavu juba 17. korda toimunud aasta puitehitise konkurssi žüriisse kuulusid Yoko Alender (arhitekt, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige), Siiri Vallner (arhitekt, Aasta Puitehitis 2018 autor), Karin Paulus (kunstiteadlane), Kätlin Ölluk (sisearhitekt), Ott Kadarik (arhitekt, Aasta Puitehitis 2016 autor) ja Jüri Kliimask (insener).

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150