Jaak Nigul: Eesti puitmajad ja puidust mööbel on maailmas tipptegijate seas

Ligi 40 000 inimesele tööd andva Eesti metsa- ja puidusektori 2018. aasta oli tugev: ettevõtted suutsid käivet kergitada ning investeeringuid teha, ütleb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul.

Jaak Nigul: Eesti puitmajad ja puidust mööbel on maailmas tipptegijate seas  Foto: Äripäev AS

Nigul nendib, et 2018. aastat jääb iseloomustama rekordiliselt kõrge ümarpuidu hind, mis tõstis töötleva tööstuse kasumi suures osas metsaomaniku taskusse. „Samas olid turud kuni neljanda kvartalini tugevad ja ettevõtted suutsid siiski üldiselt müügitulu kasvatada ja jätkuvalt investeerida.”

LOE LISAKS:

Puidutööstuse TOP: tipu vallutasid moodulmajade valmistajad ja aknatootja

Suur fotogalerii: Tartus kogunesid puidutööstuse tipptegijad

Puidutööstuse TOPi võitja: edu tõi pikaaegne töö klientidega

Puidutööstuse TOP: aknatootja Fenestra jaoks oli rekordaasta

Ta lisab, et kõikidele pika vaatega ja suurte põhivarainvesteeringutega ettevõtlusvaldkondadele ning nii ka metsa- ning puidusektorile kujutab arvestatavat riski poliitika. „Õnneks ei ole realiseerunud võimalikud poliitilised riskid sektori jaoks, kuid ei ole näha ka erilist toetust või koostööd valitsussektori poolt, mille abiga oleks võimalik saavutada paremaid tulemusi, kui ettevõtetel üksikult pusides.”

Positiivse trendina võib metsa- ja puidutööstuse vaatest välja tuua keskkonnateemade tõstatumise. „Kuna intensiivselt kasvavad puud seovad õhust süsinikku, pikaealised puidust tooted lukustavad süsiniku endasse ja lühiealised tooted pakuvad erinevaid võimalusi fossiilsete materjalide asendamiseks, siis on maailm aina enam pööramas pilku metsade uuendamisele ja laiendamisele,” selgitab ta. „Eesti on väga tugev puidu mehhaanilises väärindamises. Eesti puitmajad ja puidust mööbel on maailmas tipptegijate seas. Samas toimub tulevikus võidujooks üha enam puidu keemilises ja molekulaarses väärindamises, millega Eestis minimaalselt tegeletakse, kuid millesse näiteks Soomes juba aastaid tulemuslikult panustatakse.”

Tänavuseid majandustulemusi mõjutab puidu hind ja kaubandussõda

Tänavune aasta on liidu juhatuse esimehe hinnangul olnud keeruline mitmetele kaubagruppidele ja ka majandustulemused on kannatanud. Õnneks on eelmise aasta rekordiliselt kõrged puiduhinnad veidi taandunud, kuid Kesk-Euroopas möllava üraski tekitatud tooraine ülepakkumise tõttu on ka tootehinnad langenud. Oma mõju omab selgelt ka kaubandussõda.

Sektori toodangust läheb valdav enamus eksporti. „Suur osa siseriiklikust müügist on samuti väärtusahelasisene müük, mis jõuab lõpuks välisriikidesse. Sektori ekspordi sihtriikide geograafia on laiapõhjaline, kuid ligi pool mahust läheb põhjamaadesse,” räägib Nigul, kelle sõnul on kitsaskohaks kindlasti Eesti kiiresti kasvavad sisendkulud ja konkurents Lätist, Leedust, Poolast, kus näiteks palgakulud on kuni poole võrra madalamad, kuid sihtturgudel nähakse meid ühe regioonina.

Raiemahud on meil olnud viimastel aastatel ligilähedaselt mõistlikul tasemel, arvestades Eesti majandusmetsade vanuselist struktuuri. Ka saematerjali import on pidevalt kasvanud. Tooraine osas saab tulevikus kindlasti oluliseks mõjutajaks Metsanduse Arengukava 2030.

Oluline on meie roll keskkonnajalajälje vähendamisel ja kliimamuutustega võitlemisel

„Hoolimata konkurentsist ja turbulentsidest turul on tegemist Eesti kohta väga konkurentsivõimelise ja moodsa tööstusharuga. Mitmetes ettevõtetes on lisandväärtus töötaja kohta mitmekordne Euroopa keskmine, tööstusharu on väga automatiseeritud ja digitaliseeritud ning tootmisprotsess ressursitõhus ja jääkidevaba. Metsade majandamisel ja puidu kasutamisel on oluline roll meie keskkonnajalajälje vähendamisel ja kliimamuutustega võitlemisel, seetõttu on sektoril tugev potentsiaal tulevikuks,” arvab Nigul.

Puidukaupade eksport on üks peamisi Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustajaid, tuues 2018. aastal 2,4 miljardit eurot eksporttulu ja tasakaalustades kaubandusbilanssi 1,6 miljardi euroga. Arvestades fakti, et Eesti kaupade väliskaubanduse bilanss oli eelmisel aastal ikkagi miinuses 1,8 miljardi euroga, on võimatu ülehinnata metsa-, puidu- ja mööblitööstuse olulisust ühiskonna ülalpidamises. Enim eksporditi mullu puidust kokkupandavaid ehitisi, saematerjali, ehitusdetaile ja puitmööblit ning selle osi. Valdkonna import oli 2018. aastal 760 miljonit eurot.

TASUB TEADA

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on 1996. aastal asutatud valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Liitu kuulub 67 ettevõtet.

Gerli Rammler, kaasautor

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150