Sügisene metsaistutus võib päästa metsataimed põua ajal ära kuivamisest

Sügisene metsaistutamine kogub hoogu, sest kuumad ja kuivad suved rikuvad järjest rohkem kevadel mulda pandud taimede kasvamamineku.

Metsa istutamine sügiseti on järjest populaarsem.  Foto: Julia-Maria Linna

Parimaks ajaks eriti okaspuutaimede istutamisel loetakse augusti lõppu ja septembrikuud. Istutada võib ka hiljem, aga tuleb siiski jälgida, et värskelt istutatud veel juurdumata taimed ei jääks esimeste öökülmade kätte. Sest kui kevadel on istutamise nurjumise peamine põhjus järgnev kuivus ja kuumus, siis sügisel võib istutustöö kihva keerata nn külmakohrutus.

Sügisese istutuse põhiline mõte seisneb selles, et kevade tulekul on taim juba n-ö maas – kohe kui ilmad soojenevad ja veed voolama pääsevad, saab taim hakata juurtega pinnasest toitaineid ammutama. Sügisel jõuab taim ehk veidi juuri ajama hakata, aga ega siis suuremat enam toimu. Sügisel istutatud taime eelis on see, et ta on juba kohal, kui kevadel tekib mulda esimene niiskus. Sest kevadel on istutamistöödel suur koormus, kõiki taimi esimeses järjekorras niikuinii maha ei saa, mõnda kohta jõutakse varakult, teised paigad jäävad ikka hiljemaks, kui väljas võib juba suvekuumus valitseda.

Seega – põhimõtteliselt võib puid istutada aastaringselt, küsimus on ainult selles, kuidas taim niiskuse kätte saab. Talvel takistabki seda jäätunud pinnas, suvel liialt kuiv pinnas.

Külma eest peab hoidma ladvapunga

Eesti Maaülikooli (EMÜ) metsataimekasvatuse lektor PhD Andres Jäärats kinnitab, et sügisistutamine on viimastel aastatel üsna jõudsasti populaarsust kogunud ja ta on seda meelt, et metsakasvatuslikult ongi sügisene istutus igati mõistlik tegevus, sest taimed saavad koheselt niiskesse metsamulda. Sügiseti peaks see olema juba väga erakordne, kui septembri teine pool, oktoobri algus oleksid äärmiselt põuased ja mullas napiks niiskust, ütleb ta.

„Sügisese istutuse puhul on taimed juba kevadeks uuendamise alal valmis, et alustada koheselt kasvu. Sügisese istutuse aeg võiks jääda septembri esimesest poolest oktoobri esimesse poolde, samas kõik sõltub ilmastikust, kui kiiresti ja kas üldse taim suudab sügisel ära juurduda,” räägib Jäärats. „Okaspuu juurte kasv võib sõltuvalt ilmastikust lõppeda septembris-oktoobris. Kõrguskasv suisa peaks olema lõppenud, sest sügisel peab taim hakkama talveks ette valmistuma ja pole sisulist vahet, kas ta talvitub metsas või taimlas.”

Tähtsaim eeldus, et sügisel istutatud taimed kevadel korralikult kasvama läheks, on Jääratsi sõnul see, et metsakultuuri ei taba külmakergitus ehk külmakohrutus, mille esinemise tõenäosus on, kui juurdumata taim asub niiskes kasvukohas.

Andres Jäärats soostub, et tõepoolest on meie sügised läinud pikemaks, õigemini talve tulek on lükkunud edasi, aga ega see tema hinnangul suurt sügisest metsaistutamist soodusta, sobiv ajavahemik on ikka endine, sest kunagi ju ei tea ette, millal külmad tulevad.

Suurim sügisese istutamise eelis on niiske, aga mitte liigniiske metsamuld, kusjuures metsauuendajale on oluline argument osa töid sügisel ära teha, et kevadel oleks lihtsam.

„Varajased külmad võivad taimele liiga teha üksnes siis, kui taim on puudulikult puitunud ja ladvakasv või veel halvem, ladvapung saab kahjustada,” selgitab Jäärats. „Sellest tulenevalt võib järgmise aasta juurdekasv pidurduda või sootuks puududa. Muidugi võib latv külmakahjustuse saada ka kevadise hiliskülma ajal.”

Ta soovitab sügisel istutada just nendele aladele, millel on oht kevadel põua kätte jääda.

RMK istutab sügisel 5% aastasest mahust

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab tänavu sügisel miljon kuusetaime, noore metsa hooldust tehakse kokku 42 500 hektaril. RMK on sügisel kuuski istutanud viimasel kaheksal aastal ning tulemused on metsakasvatusjuht Toomas Väädi hinnangul head. Ta leiab, et sügisesed tingimused kuuskede istutamiseks on soodsad, sest on piisavalt niiskust ja pole nii kuuma päikest, samuti on taimede transport ja hoidmine väiksema riskiga. Ühtlasi aitab see hajutada ka töökoormust kevadisel metsauuendamise perioodil.

Mahuliselt on RMK sügisene istutus püsinud viimastel aastatel miljoni taime juures ja arvestades, et riigimetsa pandi tänavu kasvama 22 miljonit taime, siis moodustab see siiski vaid 5% kogu RMK metsaistutamise mahust.

„Külmaoht on sügisel siiski põhimõtteliselt samasugune, sest ka kevadel võib külm taimed istutuskohast välja kergitada. Sügisel on ka istutamise periood üldiselt lühem ja mida talve saabumise poole, seda suuremaks külmariskid muidugi lähevad,” kirjeldab Toomas Väät. „Sügisese istutuse jaoks peab lisaks ka väga täpselt valima kasvukohta, kus seda saab teha. Nii ei sobi sügiseti puid istutada turbamuldadele, sest seal on külmakerked kiired tulema. Peab valima mineraalmullaga pinnase.”

Siiani on RMK istutanud sügisel ainult avajuurseid kuusetaimi. Toomas Väät leiab, et potitaim sobib kevadiseks istutamiseks paremini, kuigi ta tunnistab, et viimasel paaril-kolmel aastal on kuivus ka selle tulemuslikkusele mõju avaldanud.

„Viimastel aastatel on maikuu kujunenud vaata et kõige kuivemaks kuuks. Eelmisel aastal olid kevadise istutuse kahjud eriti suured. Tänavu kevadel saime sellest täpsemalt aimu ja siis läkski suur maht nende alade täiendamisele,” räägib Väät. „Nüüd on meil teist aastat metsa istutamas ka spetsiaalne masin, mida kasutame kevadest alates suve läbi kuni oktoobri-novembrini, sõltuvalt, kuidas ilm lubab. Masinaga saab istutada potitaimi.”

Põuase suve tõttu kujunes metsauuendamise maht riigimetsas eelmisel aastal ka tavalisest väiksemaks. Vähem tuleb teha ka hooldustöid, sest alati ei maksa äsja istutatud puid rohttaimestiku seest täielikult välja niita, sest viimane takistab mingil määral niiskuse aurustumist pinnasest. Kõige peamine põhjus, miks istutatud taimed kasvama ei lähe, ongi niiskuse puudumine kasvukoha pinnases.

Väät märgib, et kuival ja kuumal ajal on puule oluline, et ladvaots oleks rohu seest väljas, talle langev külgvari aga võib teda päikesekiirte eest kaitsta, rohuvarju jääv pinnas hoiab niiskust paremini ning kahjustus võib tänu sellele väiksemaks kujuneda.

Rohttaimestik aitab kuivuse eest kaitsta

HD Forest juhataja Toomas Kams on seda meelt, et istutades tasub metsa uuendada vaid kohtades, kuhu see muidu ise ei kasva. Aga kuna Eestis uuenevad metsamaad üldiselt ka looduslikult väga hästi ja ka suhteliselt kiiresti, siis lähtub HD Forest põhimõttest, et kus võimalik, seal lastakse puudel alguses ise kasvama hakata. Sellisel juhul pole ka muret, kas istutatud taimed lähevad kasvama ning välditakse riski lihtsalt ressursse raisata.

„Nüüd paar aastat on jah kevad kippunud kuiv olema, aga ega see paar aastat ei ole veel mingi näitaja, et otsustadagi metsaistutus sügisesse ümber kanda. Sügisese istutusega kaasneb kahtlemata külmakergituse oht ja võib juhtuda, et kevadeks on külmunud jää taimed maa seest välja tõstnud,” arutleb Toomas Kams. „Taimed ei hakka juurduma. Sellepärast tuleb sügisel istutades väga täpselt kohta valida, kus seda saab teha. Aga kui sellised kohad leitakse, siis tasub muidugi ka sügisel metsa istutada.”

Siiski on need paar kuiva kevadet pannud ka HD Foresti tegutsema selles suunas, et istutustööd võiks ikka ka sügiseti rohkem teha.

Samas märgib Kams, et RMKd ei saa eraettevõtluses üks-ühele eeskujuks võtta – riigimetsa majandajal on ka teisi eesmärke kui ainult ärilised ning seetõttu RMK istutabki metsa eraomanikega võrreldes palju rohkem. Ja ka hooldab neid siis vastavalt, võttes näiteks kuuse- või männikultuuri puhul välja kõik haavad ja kased, mis iseenesest on ka majanduslikult järjest rohkem hinda tõusvad puuliigid. Loodulikule uuendamisele jäetud metsaalal saab aga puistu liigilisse kujunemisse loomingulisemalt suhtuda ning hiljem puidu näol sealt ka suuremat tulu saada.

See, missuguse puuliigiga metsakultuure rajada, on Toomas Kamsi hinnangul praegu üldse üsna sensitiivne tegevus. Ta märgib, et ega metsakasvataja saa teha kellelegi tellimustööd, sest keegi ei tea ju ette, mille järele on turul nõudlus enam kui poole sajandi pärast, kui täna rajatud noorendik ükskord raieküpseks saab.

„Üldiselt, vähemalt meie tingimustes, käib ikka tööstus metsa järgi, mitte vastupidi. Näiteks kui on rohkelt kasemetsa ja seda on ka peale tulemas, tehakse tööstus, mis tarbib toorainena kasepuitu. Eestis nii just praegu ongi, kasematerjali töötlevasse tööstusesse investeeritakse palju,” selgitab Kams. „Võib-olla ei ole kõige mõistlikum panustada ainult kuuse ja männi kasvatamisele, eriti just istutades. Sa teed tohutu investeeringu, aga sealsamas kõrval uueneb raielank suurepäraselt näiteks kase või haavaga. Valikute küsimus.”

Ka Toomas Kams soovitab kuiva perioodi paremaks üleelamiseks värskelt istutatud taimede väljaniitmisega veidi tagasi hoida. Mullaniiskuse osas on rohttaimestik küll metsataimedele konkurent, aga päikesekiirtele avatud taimed on seda enam ohustatud.

„Mu isiklik kogemus ütleb, et kui on väga kuiv, siis ma ei lähe seda rohtu taimede ümbrusest maha tallama või niitma. See ei puuduta noorendiku hooldust, vaid käib just värskelt istutatud taimede kohta,” iseloomustab Toomas Kams oma praktikat.

Kuusetaime istik.  Foto: Julia-Maria Linna

KOMMENTAAR:

Sügisest istutamist ei tohi jätta öökülmade aega

Heino Seemen, EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli emeriitdotsent

Paljasjuureliste taimede istutamise parim aeg on kevadel, kuid ka sügisene metsaistutamine ei ole midagi uut. Seda on ikka tehtud, kuid mahud pole olnud kuigi suured.

Peamine argument sügisese metsaistutamise kasutamiseks on võimalus vähendada töökoormust kevadel. Kuna metsaistutamise mahud on tänapäeval suurenenud, istutamiseks sobiv ilmastikuperiood on aga kevadel suhteliselt lühike, kujuneb palju tööjõudu nõudev metsauuendamise periood väga pingeliseks.

Sügisesel istutamisel võib olla ka taimede kasvamamineku seisukohast teatud eeliseid. Augusti lõpupoole – septembris on tavaliselt ilm jahedam ja muld niiskem kui maikuus. Paljasjuurelise istutusmaterjali kasutamisel taimede juurestik ei kuiva nii kiiresti kui kevadel. Näiteks kuuseistikute mõneminutiline katteta seismine terava päikese käes rikub kasvamamineku.

Kliima soojenemise mõju üle sügiseste metsaistutamistööde mahtudele võib küll arutleda, kuid praktikas arvestatakse ikka ilmastikuga, mis aastati võib olla vägagi kõikuv.

Okaspuid võib varasügisel istutada augusti keskpaigast septembri keskpaigani. Külmakohrutusohtlikel peeneteralistel liivsavimuldadel ja turvasmuldadel tuleb vältida sügisest istutamist, eriti väikesemõõdulise istutusmaterjali (seemikud) kasutamisel (Laas, 2011). Muidugi võib nimetatud ajavahemikul istutada ka lehtpuid, kuid nende kultuure rajatakse meil vähe. Peamiselt istutatakse paljasjuurelisi kuuseistikuid, sobivamad kasvukohatüübid on sinilille, jänesekapsa ja naadi.

Objekte sügiseseks istutamiseks tuleb hoolikalt valida. Vältida tuleks madalaid niiskeid raskeid mineraalmuldi ja turvasmuldi. Sellistel muldadel esinev külmakohrutus on sügiseste kultuuride ebaõnnestumise peamine põhjus. Mulla pealispinna korduv külmumine (öösel) ja sulamine (päeval) kergitab taimede juured mullast välja, mille tagajärjel taimed vajuvad külili. Selliste taimede massiline tagasiistutamine mulda on kulukam ja tülikam kui uue kultuuri rajamine.

Ain Alvela, kaasautor

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150