Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Metsamajandusuudised.ee • 13. november 2019

Kaarel Tali: puidu keemilisel töötlemisel on tulevikku

Metsä Wood Eesti juhatuse liige Kaarel Tali näeb puidutööstuse tulevikuks ikkagi suuremat puidu väärindamist. „Meie kontserni, Metsä Grupi, kogu kasum tuleb praktiliselt puidu keemilisest töötlemisest,“ rõhutab ta.

Kaarel Tali esinemas tänavusel Puidutööstuse Äriplaani konverentsil Tartus.
Autor: Ove Maidla

Metsä Woodi Pärnu Vineeritehas kuulub Metsä Gruppi, mille eelmise aasta käive oli 5,7 miljardit eurot ja kontsernis töötab kokku 9300 töötajat üle maailma. Grupi omanikeks on 103 000 Soome metsaomanikku, kelle halduses on üle poole Soome erametsast.

Metsä Grupp jaguneb viieks ettevõtteks. Esimene neist on Metsä Forest, kes varustab töötlevat tööstust toormega ja on ka Eestis hästi tuntud firma, olles siin juba mõnda aega tegutsenud. Grupi au ja uhkus on Metsä Fibre, kes tegeleb tselluloosi- ja saematerjali tootmisega, neil on neli tselluloositehast Soomes ning kuus saetööstust Soomes ja üks Venemaal. Venemaa saetööstust on juhtinud ka Kaarel Tali.

LOE LISAKS:

Ivar Dembovski: Eesti puidutööstus on juba täna maailma absoluutses tipus

Raul Kirjanen: metsamajandamine peaks algama riigi energiapoliitikast

Jaak Nigul: kui ettevõtlusest kuu aega maksuraha ei tuleks, näeksime, kuidas riik kinni jookseb

„Lõviosa grupi kasumist tuleb just tselluloositehastest. Siia on meie grupp teinud ka väga suuri investeeringuid. Kaks aastat tagasi käivitus uus tselluloositehas Äänikoskil Soomes, kuhu tehtud investeering 1,2 miljardit eurot, on Soome metsatööstuse suurim investeering läbi aegade. Tehas on edukalt käivitunud ja toodab 1,3 miljonit tonni tselluloosi aastas. Puitu tarbib see tehas aastas muideks 6,5 miljonit kuupmeetrit, see on üle poole Eesti raiemahust ja tehases töötab vaid 140 inimest – nii et tehase efektiivsus on märkimisväärne,“ tutvustas Metsä Wood Eesti AS juhatuse liige Kaarel Tali kontserni ettevõtteid.

Ta lisas, et Soome riik ja ka rahvas peab puidutööstust tõesti üheks oluliseimaks sektoriks ja mõistab selle rolli riigi majanduses ning soosib uute tehaste rajamist, sest nii võidavad kõik osapooled.

„Seepärast jätkuvad ka meie grupi investeeringud siia sektorisse, seda siis Soomes. Praegu on planeerimisel veel suurem ja uhkem tselluloositehas linna Kemi ja sinna investeerime lausa 1,5 miljardit eurot. Planeerimisel on ka saetööstuse rajamine Rauma linna, see saab olema üks maailma suurim investeering saekaatriäris – pea 200 miljonit eurot on sinna mõeldud investeerida. See on aukartustäratav investeering mehhaanilisse tootmisesse,“ rääkis Tali plaanidest.

Veel on Metsä Grupis kolm firmat: kartongitootja Metsä Board ja majapidamispaberitootja Metsä Tissue ning muidugi vineeritootja Metsä Wood.

Metsarikkus on terve Soome rikkus

Tali tõi välja ka paar huvitavat fakti: Soome on kõige metsarohkem maa Euroopas. Seal raiutakse metsa säästlikkult ja metsa juurdekasv on üle 100 miljoni kuupmeetri aastas. Umbes 70% aastasest juurdekasvust kasutatakse tööstustes ära. Üle 20 protsendi Soome ekspordist tuleb puittoodetest, esimesel kohal ekspordist on metallitooted, puittooted on auväärsel teisel kohal. Ja metsatööstusega on Soomes seotud umbes 200 000 töökohta. „Äärmiselt oluline tööstusharu ja ilus pilt tegelikult ning see on ka põhjuseks, miks Pärnu vineeritehase kogu puiduvajadus tuleb Soomest,“ tõi Tali välja.

Kui rääkida vineeritootmisest, siis Kaarel Tali sõnul on segmentidest kõige suurem ja ajalooliselt kõige kasumlikum tooterühm konstruktsioonivineer, mida müüakse brändi Kerto® LVL alt. „Tootmismahtu on siin segmendis üle 200 000 kuupmeetri aastas. Suuruselt teine tootjarühm on kuusevineeritooted, tootmismaht umbes 150 000 kuupmeetrit aastas. Ja kolmas segment, kõige väiksema mahuga, on kasevineeri tootmine, millega ka meie tegeleme Pärnus,“ rääkis Tali.

Pärnu tehas kerkis aastaga

Kaarel Tali tõi välja selle, et kui nad asusid tehast rajama, siis koostöö Pärnu linnavalitsuse ja kohalike inimestega oli väga hea. Taibati, et uus tehas annab juurde töökohti ega reosta kuidagi keskkonda. „Üks määrav nüanss oli veel – meie tehase tulek tõstis Pärnumaal tootmistööliste palka ja seda ikka üle 10%, sest tekkis konkurentsiolukord,“ sõnas Tali.

Pärnu tehase ehitus algas aprillis 2017 ja lõppes aasta hiljem ning tehas avati oktoobris 2018. Projekti juhtis Soome projekteerimisbüroo Sweco ja ehitustööde peatöövõtjaks oli Nordecon. Ära tasub märkida ka seda, et hoone juures on palju kasutatud omatoodetud lamineeritud vineerpuitu Kerto® LVL, mida siis on kombineeritud muude materjalidega.

TASUB TEADA

Kasevineeri omadused:

• Soodne kaalu ja tugevuse suhe;

• Suur vastupidavus;

• Lihtne töödelda ja parandada;

• Kerge kaal – lihtne käsitleda.

Kasutusvaldkonnad:

• Kergetransporditööstus

• Rasketransporditööstus

• Betoonivalurakised

Enne tehase avamist alustati tööjõu värbamisega. ”Selleks tegime me kõva kampaania, Pärnu linnas see vaevalt kellelegi märkamata jäi. Meist räägiti-kirjutati üle 60 korra erinevates meediakanalites, me kasutasime värbamisel Manpoweri bürood ja ka Töötukassat. Kontori poole rahva leidsime tänu Sirje Tammiste büroole. Pooleteise aasta jooksul tegelesid personalivärbajad üle 1000 kandidaadiga, meie oma maja personaliinimesed intervjueerisid 500 kandidaati,“ rääkis värbamisprotsessist Tali. Tema sõnul on nüüdseks kaader paika loksunud ja koos on tore tiim, kes tahab ja oskab tööd teha. Nüüd on lisandunud ka võõrtööjõudu Ukrainast, kelle tööga ettevõtja on väga rahul, sest neil inimestel on motivatsioon siin töötada ja hästi teenida.

Metsä Woodi Pärnu tehas. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus.

Tehas on huvilistele avatud

Pärnu vineeritehases ollakse harjunud, et siin käib palju külalisi, ollakse ju üks uuemaid puidutööstusi Eestis. Ja siin on mida vaadata! Peale ohutusteemade tutvustamist siirdusime tehasetuurile. Aga enne veel sai kogu tehast ka virtuaalselt vaadata. Selleks on tootmises ja olmeruumides seinal suured puutetundlikud ekraanid, kust lisaks tehase visuaalile, saab ka tööks vajalikku infot – näiteks näha, kui palju tooret on sisse tulnud, palju on valmistoodangut jne. Loomulikult töötab sama programm ka tehase juhtkonna arvutites.

Tehas koosneb administratiivhoonest, olmeruumidest töölistele, mille juurde kuulub ka söökla ja tootmis- ja laohoonest. Kogu hoone territooriumi pindala on 29 300 m2. Tööl on Pärnu vineeritehase tootmises 155 inimest, lisaks 15 inimest kontori poolel. „Pärnu tehasesse on investeeritud 55 miljonit eurot ja meie spoonitootmisüksusesse Äänekoskil 20 miljonit. Projekteeritud võimsuseks on 50 000 kuupmeetrit vineeri aastas,“ ütles Tali. Ta täiendas, et hetkel on turuolukorra tõttu hoogu pisut maha võetud.

„Vineeri tootmiseks vajalik spoon tuleb meile Soomest, igal tööpäeval umbes seitse rekkat. Pärnus toodetud vineeritoodete tähtsaim turg on Kesk-Euroopa. Oleme müünud oma tooteid ka Türki, Lõuna-Koreasse ja Ameerikasse ning Ühendkuningriikidesse, aga jah, tähtsaim turg on ikka Saksamaa,“ selgitas Tali. Tema sõnul on Metsä Woodi müügitegevus tsentraliseeritud ja Pärnus müügimeeskonda ei ole, kasutatakse kontserni teenuseid.

Kui rääkida turuolukorrast, siis oluliseks faktoriks on Venemaalt tulev odav masstoode. Tooraine hind Venemaal on oluliselt madalam kui eurotsoonis ja ka tööjõukulusid ei saa võrrelda. Euroopa vineeritootjate pärusmaaks on kvaliteetvineeri ja spetsiaaltoodete valmistamine nõudlikule tööstuslikule lõpptarbijale. „Meie tehases on näiteks võimalik toota kuni 13,5 meetri pikkuseid vineeriplaate, mida kasutatakse treilerite põhjaelemendina. Meie tooteid kasutatakse ka vedeldatud maagaasi tanklerite tootmisel ja muidugi ehituses, näiteks betoonivalurakiste valmistamisel,“ rääkis Kaarel Tali.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150