Autor: Metsamajandusuudised.ee • 14. november 2019

Kiirpilk Läti metsa

Meie naaber Läti on metsarikas maa, mille pindalast umbes 52% katab mets. Meil Eestis on see näitaja 51%. Kuna Läti on meist suurem, siis moodustab see 3,04 miljonit hektarit meie 2,33 miljoni hektari metsamaa vastu ning viimase 10 aasta jooksul on metsade pindala aina kasvanud.

Sanglepik Lätis.
Autor: Rein Sander

Metsapuudest on Lätis ülekaalus okaspuud, ligemale 53% langeb männi ja kuuse arvele, kaske on 30%, haaba ja halli leppa mõlemaid on 7% ringis. Umbes pool praegustest kuusikutest ja viiendik männikutest on kultuurpuistud.

Natuke üle poole Läti metsadest on eraomanduses, 1,49 miljonit hektarit ehk 49% on riigimetsad. Riigimetsasid majandab aktsiaselts Läti Riigimetsad (Latvijas Valsts Meži, LVM), mille asutamisest tänavu oktoobris möödub 20 aastat.

Korras teed. Selle aja jooksul on ära tehtud suur töö, muutusi märkab isegi mööda sõites autoaknast. Kõigepealt on ehitatud palju kruusakattega metsateid, see töö käib ka praegu täie hooga. Niiskemates kohtades on metsateede äärde kaevatud korralikud kraavid, mis juhivad ära liigvee ja hoiavad teetammi kuivana. Ja neid teepervi ning kraavipõhjasid niidetakse! Korralik metsatee on omaette väärtus. Esiteks pääseb nõnda hõlpsasti raielankide juurde või metsatulekahju kustutama. Mugavalt pääseb metsa ka marjuline, seeneline või niisama ringiuitaja. Ja paljud teed viivad lõkkeplatside ning matkaradade juurde, neid on lätlastel kokku ligemale 400, nendest 350 on LVMi halduses. Paljudes kohtades on teeristides tahvlikesed teede nimedega, see tekitab koduse tunde ka metsa sattunud linlasel: ei käidud lihtsalt kusagil metsas, vaid just seal, selle või tolle metsatee ääres.

Teiseks hakkab silma, et paljudes kohtades tehakse valikraiet. Eeskätt käib see muidugi linnalähedaste männikute kohta. Turist, kes harva suvel Riiga sõidab, ei tea aimatagi, et talvel seisid teeäärse kena männiku all paberipuu- ja palgivirnad. Allesjäänud männiku all ja häiludes tärkab pisitasa looduslik uuendus. Mingil ajal tuleb vanad puud muidugi maha võtta, et noortele kasvuruumi teha. Lõpmatuseni ei saa ka harvendada, sest luitemetsade rohurindes hakkavad valgustingimuste paranedes vohama kanarbik ja kastevars, mis männitõusmeid lämmatavad.

Tipptasemel puukoolimajandus. Kolmandaks: palju on ilusaid noorendikke, millest hulk on jõudnud juba latimetsa-ikka. Metsapuude istikuid kasvatavad nii oma tarbeks kui ka ekspordiks LVM üheksa puukooli. Nende seas on Baltimaade suurim ja moodsam puukool Strenči lähedal Trikatas. Selle tootmismaht on umbes 20 miljonit istikut aastas. Toodetakse nii konteinertaimi kui ka paljasjuurseid istikuid, peamiselt kuuske ja kaske. Kolmes uuemas suures kasvuhoones on toomine täielikult mehhaniseeritud. Kuid paljasjuurseid istikuid kasvatatakse ka avamaal - kuuske näiteks 23 hektaril. Puukool annab tööd ja leiba umbes 50 inimesele.

Mõistlik metsamajandus. Metsa raiutakse ka Lätis üsna palju, kuid ikka mõistlikkuse ehk siis juurdekasvu piires. Möödunud aastal oli raiemaht 12,54 miljonit tihumeetrit, eelmise aastaga võrreldes oli seda 1,15 miljonit tihumeetrit rohkem. Raiemahu suurenemist veab erametsandus, riigimetsa osa ei ole eriti palju kasvanud. Nii näiteks raiuti 2012. aastal riigimetsades kokku 5,75 mlj tm, mullu 5,93 milj tm puitu. Metsakultuure rajati Lätis möödunud aastal kokku 41 100 hektarit, sellest 14 900 riigi- ja 26 200 hektarit erametsades. Okaspuid istutati kokku 14500 ha. Riigimetsas metsastati 54% raiesmikest kuuse ja männiga, lehtpuudest oli esikohal kask, sellele järgnes haab. Sobivatele kasvukohtadele istutatakse kiirekasvulist hübriidhaaba.

LVM tegevuse hulgas on tähtis koht ka loodusharidusel. Korraldatakse õppepäevi, metsaretki ja mitmesuguseid kursuseid. Juba esimese klassi õpilased viiakse metsa uudistama, vanemad klassid käivad kevadel ka metsaistutustöödel. Sel õppeaastal on koos seltsi Roheline kodu, aktsiaseltsi Läti Vineer ja mitme teise organisatsiooniga käima lükatud õpilaskonkurss Bioökonoomiline kool, mille võitjaid ootavad rahalised auhinnad. Muidugi on kursusi ka täiskasvanutele, sealhulgas täienduskursused õpetajatele. Loomulikult on metsa oodatud kõik metsandusüliõpilased. Metsaharidust jagatakse kaubamärgi Mammadaba (Emake loodus) all. Mõne asja teevad lätlased turistile ka niiöelda "puust ja punaseks". Nõnda näiteks paigaldati sel suvel ajaloolise Araiši järvelinna juurde puittahukas, mille maht on täpselt 1 tihumeeter. Just nõnda palju kasvab Läti metsades puitu juurde 1,3 sekundi jooksul. Igaüks võib ise välja arvutada, kui suur on juurdekasv tunnis või ööpäevas. (Tahukas ise ei ole muidugi punaseks värvitud.)

Kalsnava rodomännik.
Autor: Rein Sander

Koos kõige sellega väärtustatakse ka ajaloopärandit. Koolitus- ja puhkekeskusteks on taastatud mitu vana mõisat, rajatud mitu kohalikku metsamuuseumi. Nende hulgas on omapärane Valga-Smiltene maantee ääres Vijciemsis asuv vana käbikuivati. Nimelt oli 19. sajandil Läti Põhja-Liivimaal üsna sagedased metsatulekahjud. Seepärast hakati varakult mõtlema ka metsa uuendamisele, selleks oli aga vaja seemneid. Nii ehitatigi käbikuivati, mis katkematult töötas 1895. aastast kuni möödunud sajandi 70ndate aastateni. Kuivati alustas tööd uuesti 1992. aastal. Kasutusel on ikka seesama vanaaegne sisustus. Iga külastaja saab lihtsalt selgeks, kuidas seemned käbidest kätte saab. Peale muu tehakse ka teenustööd erametsaomanikele. Tänapäevaseid käbikuivateid on Lätis kaheksa. Eliitseemne saamiseks on üle kogu Läti rajatud LVM männi ja sanglepa seemneistandused.

Kalsnava arboreetumi vaatetorn.
Autor: Rein Sander

Tasub külastada. LVM uhkuseks on aga Kalsnava arboreetum - suurim ja liigirikkam Baltimaades. Selle rajamist alustati 1975. aastal ja praeguseks laiub see 144 hektaril. Arboreetumis kasvab üle 2500 puittaimede taksoni, nii metsa- kui ka pargipuid ja -põõsaid. On ka rohttaimi, näiteks 2006. aastal hakkas lisanduma pojengide kogu, kus on üle 200 pojengisordi. Nendest enamus pärineb Läti aianduse grand old man Aldonis Vēriņši aiast. Kes aga viitsib ronida 25 meetri kõrgusesse vaatetorni (see valmis 2012. a.), näeb - ei, mitte metsa ega parki, vaid võluvat mitmekülgset rohemaastikku. Metsarikast Lätimaad.

Rein Sander, Kubja Ürditalu

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736