Autor: Metsamajandusuudised.ee • 3. detsember 2019

Uudiseid metsateadlastelt: Millised on meie metsad 1OO aasta pärast?

Detsembrikuises õppelehes „Sinu Mets“ kirjutab Eesti Maaülikooli dotsent Priit Põllumäe sellest, millised võiksid olla meie metsad 100. aasta pärast.

Mets.
Autor: Pixabay

Maailmas, aga ennekõike Euroopas, räägitakse üha enam majanduse süsinikuneutraalsusest. Puidupõhise biomassi laialdasemas kasutamises nähakse üht alternatiivi, et vähendada meie sõltuvust fossiilsetest kütustest. Teisalt on suurem raiemaht tõstatanud mure metsade elurikkuse ja süsiniku sidumise võime pärast. Arvestades veel kliima muutumisest tingitud mõjusid ja määramatust, on väga raske ennustada meie metsade koosseisu ja näitajate olemust tulevikus. Või kas on?

Maaülikooli dotsent Mait Lang osales hiljuti rahvusvahelises uurimisprojektis, mille üks eesmärk oli välja töötada mudel (FORMIT-M), mis võimaldaks prognoosida metsade olemit lähtuvalt kliima muutumise stsenaariumitest ja metsa majandamise mõjudest. Mudeli sisendiks on kliima- ja metsade majandamise andmed.

Metsa kasutatud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse järgi „kasvatatakse” mudelis puid suuremaks ja arvestatakse ka protsessidega, nagu näiteks looduslik väljalangemine jms. Veel tuleb arvestada näiteks sellega, et fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse kasutamise tõhusus sõltub õhutemperatuurist ja -niiskusest. Puistute struktuuri saab muuta raietega, aga puistute majandamine sõltub puidu nõudlusest ja pakkumisest turul.

Hiljuti ajakirjas Environmental Modelling & Software ilmunud, mudeli katsetamist käsitlevas artiklis (Härkönen jt 2019) teevad autorid väljatöötatud mudeli ja Euroopa 10 riigi (sh Eesti) metsandusstatistikat kasutades simulatsioone aastani 2100. Kasutades erinevaid majandamise stsenaariume, simuleerivad autorid Euroopa eri piirkondade metsade üldist olemit. Näiteks Euroopa metsade majandamise seniste mahtude jätkumisel prognoosis mudel metsade kogutagavara suurenemist, kuna raiemahud jäävad püsivalt juurdekasvunäitajatele alla. Intensiivsema majandamisega stsenaariumite korral oli simuleeritud metsade kogutagavara aga oodatult väiksem.

Samuti illustreerisid autorid seda, kuidas ebaühtlase vanuselise koosseisuga metsade puhul on kõrge majandamisintensiivsusega aladel metsade kogutagavara (sh metsaökosüsteemis talletatud süsiniku kogus) aastakümnete perspektiivis kõikumises. Artikli autorid tõdevad kokkuvõtvalt, et metsade majandamise muutustel on ilmselt võimalikest kliimamuutustest suurem mõju nii puistute tagavarale, potentsiaalsele raiemahule kui süsinikubilansile. Vähemalt paistab nii olevat, jättes arvestamata võimalikud suurenevad looduslikud häiringud. Kuigi selliste simulatsioonide ja prognooside tegemine põhineb paljudel eeldustel ning on seetõttu oma vigadega, on sel suur potentsiaal tulevikumetsade kirjeldamiseks.

Süsinik on tulnud metsandusse, et jääda

Tänapäevane metsandus on üha enam seotud ühe elemendi – süsiniku – käekäiguga. Paljudel riikidel, sh Eestil, on vaja pidada arvestust maakasutusest ja selle muutumisest tingitud süsiniku-emissioonide üle. Teadusajakirjas European Journal of Forest Research avaldatud artiklis (Lutter jt. 2019) käsitles Eesti majandusmetsade süsinikuvarude küsimusi Reimo Lutter oma töörühmaga. Nad selgitasid eri kasvukohatüüpides olevate metsaökosüsteemide süsinikuvarusid. Lisaks maapealse biomassi hindamisele (puuderindest alustaimestikuni) analüüsiti ka mulla eri kihtidesse akumuleerunud süsiniku koguseid. Autorid tõdevad kokkuvõtvalt, et suurem osa Eesti metsade süsinikuvarust asub just mullas. Nad soovitavad Eesti metsade süsiniku arvestuses lähtuda metsakasvukohatüübist, sest see mõjutab mulla orgaanilise süsiniku sisaldust märkimisväärselt. Seetõttu on ka väga oluline, et metsa uuendamisel kasutataks kasvukohatüübile sobivaimaid puuliike. Süsiniku sidumise ja kliimamuutuste leevendamise seisukohast soovitavad autorid viljakates kasvukohtades suurendada puistute koosseisus lehtpuuliikide osakaalu.

Priit Põllumäe, Eesti Maaülikool

Artiklis viidatud allikad:

Härkönen, S.; Neumann, M.; Mues, V.; Berninger, F.; Bronisz, K.; Cardellini, G.; Chirici, G.; Hasenauer, H.; Koehl, M.; Lang, M.; Merganicova, K.; Mohren, F.; Moiseyev, A.; Moreno, A.; Mura, M.; Muys, B.; Olschofsky, K.; Del Perugia, B.; Rørstad, P.K.; Solberg, B. ... (2019). A climate-sensitive forest model for assessing impacts of forest management in Europe. Environmental Modelling & Software, 115, 128−143.

Lutter, R.; Kõlli, R.; Tullus, A.; Tullus, H. (2019). Ecosystem carbon stocks of Estonian pre-mature and mature managed forests: effects of site conditions and overstorey tree species. European Journal of Forest Research, 138, 125−142.

Allikas: õppeleht "Sinu Mets"

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150