Autor: Linda-Mari Väli • 4. detsember 2019

Linda-Mari Väli: riik kihutab tagant lageraieid kaitsealadel

Kaitsealadel toimub piirangute järjepidev vähendamine, mis lubab üha enam nii lageraieid, põllumajanduskeemia kasutamist, maaparandus- ja ehitustöid kui ka muid majandustegevusi, kirjutab Eesti Metsa Abiks kommunikatsiooni ja üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli.

Linda-Mari Väli
Autor: Lea Tammik

Viimaste kuude jooksul on Eesti Metsa Abiks esitanud kokku üheksa parandusettepanekut keskkonnaameti ettepanekutele liigikaitsealade, parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise, kaitse-eeskirjade muutmise ja ka ühe kaitseala moodustamise kohta. Praegugi on kodanikuühenduse meeskonnal käsil mitme parandusettepaneku koostamine, kuna keskkonnaamet tegeleb jätkuvalt looduskaitsealade kaitsepiirangute leevendamisega ja alade piiride muutmisega.

Tendents on süvenev

Kõnealune tendents on käesoleva kümnendi jooksul pidevalt süvenenud. Kui majanduspiirangud muutuvad liiga leebeks, siis ei suuda looduskaitsealad enam oma liigikaitselisi eesmärke täita, muutudes tavapärasest lihtsalt veidi rangemate piirangutega majandusmetsadeks.

Nii näiteks on viimaste aastate jooksul hakatud lageraieid kaitseala valitseja nõusolekul lubama nii Haanja kui ka Otepää loodusparkides, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal Koitjärve, Nahe ja Suru piiranguvööndites, Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kuusikutes ning mujal, leevendades raietingimustega paralleelselt ka muid majandamispiiranguid.

Juba 2017. aastal andsid Eesti keskkonnaühenduste kotta kuuluvad organisatsioonid riigikogu keskkonnakomisjonile üle eelnõu kaitsealuste metsade kaitsmiseks liigse majandamise eest. Käesoleva sügise jooksul avalikkuse ette toodud kaitse-eeskirjade muutmise ettepanekutes jätkub aga nii metsaraiete kui ka muu majandustegevuse soodustamine. Näiteks kirjutab keskkonnaamet Navesti maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise avalikustamisel järgmist: “Uue kaitsekorra kohaselt lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul Navesti piiranguvööndis lageraiet kuni 1 ha suuruste lankidena. […] Ühe hektari suurune lageraielank on piisava suurusega metsauuenduse edenemiseks”.

Odavam on kaitsta kui taastada

Navesti uue kaitse-eeskirjaga tahetakse lubada ka uute maaparandussüsteemide rajamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, jahipidamist ning biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist. Kattuvaid, loodusväärtustele ilmsesti negatiivset mõju avaldavaid muudatusettepanekuid kohtab teisteski 2019. aasta sügisel avalikkuse ette toodud kaitsekordade muudatusettepanekutes. Seal, kus piiranguid on juba on leevendatud, soovib keskkonnaamet need aga endiselt leebena hoida. Seda ka siis, kui loodusväärtused kaitse õgvendamise tõttu üha suuremasse ohtu satuvad.

Parandusettepanekutes vaidlustab Eesti Metsa Abiks lageraiete ja muu majandustegevuse lubamise, tehes lisaks ettepanekuid varem leevendatud piirangute karmistamiseks. Kuna piiranguvööndid on vajalikud puhveralad rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndite toetamiseks, siis ei tohi lubada nende järkjärgulist kadumist, vaid peab tegelema piiranguvööndite senisest parema hoidmisega.

Vastasel juhul jätkub Eesti loodusrikkuse pidev vähenemine ning nii nagu praegu Lääne-Euroopas, nii tuleb meil tulevikus kulutada miljoneid, püüdmaks taastada vanu looduskoosluseid ja nende liigirikkust.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736