Autor: Metsamajandusuudised.ee • 9. detsember 2019

Langevatest puidu hindadest hoolimata ei ole metsaomanikud rahas kaotanud

Metsanduses tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele ei ole sektoris valitsev kehv aeg enam mingi uudis. Alates käesoleva aasta kevadest, kui hakkas selguma üraskikahjustuste ulatus Eestis, Kesk-Euroopas ning Rootsis, on puiduturg sisuliselt pea peale keeratud.

Langevatest puidu hindadest hoolimata ei ole metsaomanikud rahas kaotanud.
Autor: Pixabay

Ka Eesti ettevõtted on oma metsatehnikat Tšehhi, Poola ja mujalegi viinud, et likvideerida sealsetes metsades üraskite tekitatud kahjusid. Ainus meetod on aga kahjustatud puude kiire raie, mis omakorda on okaspuusortimentide pakkumistega puiduturu üle ujutanud. See tähendab, et hinnad on liikunud pidevalt allapoole.

Metsaomanikele on kohale jõudnud tõde, et metsa väärtus on tunduvalt rohkem kukkunud, kui novembri algul avaldatud erametsakeskuse 2019. a III kvartali puidu hinnastatistikast järeldada võiks. Sortimentidest on näiteks okaspuu paberpuidu hind kukkunud aastaga isegi kuni 35%, kasepaku ja kase paberipuidul 20%, muude sortimentide hindade langemine jääb 10% piiresse. Statistika näitab III kvartali hindu. Novembrikuu lõpuks on hind aga veelgi kukkunud.

Hinnastatistika jälgib puidu kokkuostuhindu sadamates, saekaatrites ja kokkuostupunktides. Metsaomanikule kätte jääva summa teada saamiseks tuleb nendest hindadest maha lahutada veel metsa ülestöötamisele, väljaveole ja transpordile tehtavad kulutused. Need on aga kuluread, mille hind ei ole aastatega kuigi palju muutunud. Metsandussektoris teenuste pakkujad võtavad hinda arvutades aluseks RMK hangetel paika pandud teenuste hinnad ehk hinnad, millega riik teenust ostab. Olenevalt metsakinnistu asukohast, raie iseloomust, kaugusest kogumispunktist ja muudest teguritest võib lõppsumma varieeruda. Selguse huvides on järgnevas näites summaks 17 eurot tihumeetri kohta, mis tuleb kulutada, et puu saaks metsas lõigatud, metsast välja veetud ning jõuaks vahelaost 50 kilomeetri kaugusele kokkuostu.

Praeguseks ei ole metsafirmad võimelised ühegi varasemalt metsaomanikele koostatud hinnapakkumise hindadega enam raieõigusi ostma. Metsaomanikel on pakkumised aga sahtlisse kogutud, et sobilikul hetkel neid realiseerida, sest rahavajadus võib saabuda ka järsku ja paremaid aegu oodata ei ole võimalik. Mitte keegi ei saa täie kindlusega väita, et kõrgemad hinnad üldse tagasi tulevad. Suurem löök on see neile metsaomanikele, kes aasta tagasi ei olnud nõus müüma, sest arvasid, et hinnad tõusevad veelgi.

Mitmed metsandusettevõtted on viimastel kuudel oma tegevuse lõpetanud. Töökäsi koondatakse, metsatehnikat saavad efektiivsemad metsafirmad soetada vaid liisingulepinguid üle võttes. Turul on liikumine ja sellest võidavad eelkõige paremini kapitaliseeritud suured metsafirmad – kui metsandussektor on kriisi äärel, on suurematel võimalik soodsalt üle võtta toimivaid väiksemaid ettevõtteid, meeskondi ja tehnikat. Suuremad ja efektiivselt tegutsevad metsafirmad saavad veel suuremaks ja väiksemad ning ebaefektiivsemad peavad endale uue väljundi leidma.

Mis edasi? Toimub omamoodi õnnemäng. Olukorda ehk päästaks pikk ja külm talv, aga ilma ennustamine on Eestis teadagi üsna mõttetu tegevus. Kui talv tuleb soe ja pehme, tähendab see, et tehnikale ja meestele rakenduse leidmiseks peab ostma oksjonilt kõrgema hinnaga kinnistuid ja raieid, mis paikneksid soodsas asukohas ja kõrgemal pinnasel, mida saaks ka talvel majandada. Teine võimalus on võtta vastu kahjum, mis tekib meeskonna ja tehnika tööta hoidmisest.

Paljudele on valikuvariandid vaid väiksem kahjum ja suurem kahjum

Tehnika seismapanek on metsafirma jaoks suurem kulu, kui oksjonilt kõrgema hinnaga kallimate raieõiguste ostmine ja nii ettevõtte töös hoidmine. Kui pakutav raielank asub lihtsasti ligipääsetavas kohas, tee ääres, kõrgemal ja kõvemal pinnasel, siis selle eest märjal ajal tõepoolest ka väga kõrget hinda makstakse. Alternatiiviks on olla tööta ja võtta vastu suurem kahjum.

Siit tulebki oksjonil raieõigust müües suur võit metsaomanikule. Oksjonil hakkavad tublisti kerkima nende metsade hinnad, kus on kohe võimalik raietöid teostada. Kuna enamik metsaomanikke on enda metsa müümise plaanid edasi lükanud, otsivad kümned metsaettevõtted tööd ja on valmis oksjonil häid pakkumisi tegema. Seeläbi võib kerkida metsaomanike saadav tulu isegi aastatagusele tasemele.

Metsaettevõtted on rasketel aegadel nõus töötama nullmarginaaliga või suisa peale maksma, et vaid tööd teha saaks. Ülestöötamise- ja transpordikulu ei arvutata enda kulutabelites enam samade numbritega nagu headel aegadel. Kõik peavad püksirihma koomale tõmbama! Metsaomanikel on jälle käes head ajad.

Kuluridadel ei ole enam ühe tihumeetri ülestöötamine ja väljavedu 12 €/tm, vaid saab ülestöötamist ja väljavedu teha ka pisut alla omahinna, ehk isegi 5–6 €/tm.

Kehval ajal tuleb tõsta ka tööefektiivsust. Hoolsamalt metsatöid tehes saab oskuslikult tegutsev metsaettevõte ka parema kvaliteediga palki metsast tunduvalt rohkem kui ebaefektiivselt, vaid tihumeetreid lugev ettevõte. Sellest saab ka metsaomanik kasu.

Oksjonil on veel lisaks hasardivõlu! Metsafirmad, olles kulutanud oma aega ja raha pakutava metsaga tutvumisele, on oksjonil valmis teise metsaettevõtte vastu vägevat lahingut pidama ja üksteist oksjonil üle trumpama. Taaskord on võitjaks metsaomanik, kes seeläbi kõrgema hinna enda metsa eest saab.

Loe täismahus artiklit Timber.ee lehelt.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150