Autor: Metsamajandusuudised.ee • 10. detsember 2019

Vanad põldudevahelised metsatukad on ökohüvede allikad

Metsakompleks Contay's (Prantsusmaa), milles hinnati ökosüsteemi teenuseid. Autor/allikas: Jonathan Lenoir

Värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et põllulappide vahel olevad juba mõne-hektari suurused metsatukad võivad pakkuda nii rohemeeli kõditavat elurikkust kui ka märkimisväärset valimit ökohüvesid praktikutele. Tingimuseks on aga metsatuka ajalooline järjepidevus.

Eestis on hoogustumas põllumajandusmaastike öko-rohestamine. Kui metsa ökosüsteemsete hüvede väärtustamise puhul on kombeks osundada vaid suurtele kohavatele laantele, siis värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et ka põldude vahel asuvad metsatukad suudavad pakkuda ebaproportsionaalselt palju. Ehk et kõrgkvaliteediline metsakasu on olnud paljudele inimestele lähemal, kui oleme osanud arvata, kuid nüüd peaksime leidma viisi seda efektiivsemalt rakendada oma igapäevaelus.

"Vaatamata juba sajandeid kestnud metsade olemasolule põldude vahel, ei ole nende metsatukkade väärtust osatud piisavalt hinnata," ütles Alicia Valdés, värskelt avaldatud uurimuse üks esi-autoritest Stockholmi Ülikoolist. "Avaldatud analüüsidest selgub, et isoleeritud metsatukkades sõltuvad koosluse pindaalast ja koosluse ajaloolisest järjepidevusest nii üldine elurikkus kui ka ökohüvede ohtrus. Üllatav oli, et klassikalisteks teguriteks peetavad puistu struktuur ja organismirühmade elurikkus olid määravaks vaid üksikute ökohüvede puhul eraldi, kuid ei mõjutanud teenuste kogukomplekti tervikuna."

Metsatükk Sint-Truideni lähedal, milles hinnati ökosüsteemi teenuseid. Autor/allikas: Pieter De Frenne

Uurimuses leiti, et juba mõne-hektarilistes ja ajaloolise järjepidevusega metsatukkades kasvab palju toidutaimi jahiulukitele ning just neis metsades elutseb rohkesti biotõrjet pakkuvaid putukaid. Samas, just väiksemates metsades on muld aktiivsema elustikuga ja talletab rohkem süsinikku. Kahjuks on nii, väikestes metsades muutub metsaserva osakaal suureks võrreldes ümbritsevast maakasutusest mõjutamata siseosadega, ning see peaks mõjutama metsa ökohüvede kvaliteeti, kuid eriti selge negatiivne servaefekt ilmnes vaid kasulike taimede ohtrusele.

"Väiksemates metsades on ka vähem inimesi ohustavaid puuke, viidates, et nendes metsades võiks looduse nautlemine olla ohutum. Kuna analüüs tehti väga üldistatud tasemel, siis on neis metsades kindlasti veel palju muud väärtuslikku, kuid seda kõike peaks detailsemalt uurima juba tulevikus," pakkus Alicia Valdés. "Tähtis on, need põldudevahelised metsad paiknevad enamusele inimestele palju vahetumas läheduses kui klassikalised suured metsad".

Autorid leiavad, et selline hüvede rikkus saab säilida vaid juhul, kui hakatakse pöörama rohkem tähelepanu metsatukkade ökosüsteemse terviku säilitamisele. Siiski, see ei eelda looduskaitselisi meetmeid, sest metsaspetsiifiline elurikkus on paremini talletatud ikkagi suurtesse metsadesse. Pigem piisaks vaid hillitsetumast metsakasutusest ning metsade naabruses vähemast põllukeemia kasutamisest.

Tähtis on juba olemasolevate toimivate ökosüsteemide seisundi säilitamine, sest et ökoloogiliselt mõjus ja hüvesid pakkuv kooslus kujuneb välja alles pärast pikaajalist stabiilset arengut. See tähendab, et uudis-rohealade loomine suurte põllumassiivide sisse ei pruugi olla elurikkuse toetamise ja ökohüvede pakkumise parendamiseks piisavalt toimiv lahendus. Pigem peaks rohestamise meetmed keskenduma juba olemasolevate ja ökohüvesid pakkuvate alade säilitamisele ja laiendamisele.

Uurimuse detailid:

Teadusartikkel "High ecosystem service delivery potential of small woodlands in agricultural landscapes" avaldati oma teemagrupi tippajakirjas Journal of Applied Ecology. Rahvusvaheline uurimus keskendub kuuele organismirühma liigirikkusele ja kuuele ökosüsteemi poolt pakutavale hüvele 224 metsatukas üle parasvöötme Euroopa. Analüüsitakse rohurinde taimede, seente, mardikate, ämblike ja mulla lülijalgsete liigirikkust, viit võimalikku tulu pakkuvat ökohüve nagu kasulikud taimed, puidu tagavara, biotõrje potentsiaal, mulla süsinikusisaldus, ja tugielupaik ulukitele ning ka ühte ökopahe nagu puugihaiguste risk. Projektis osales Tartu Ülikooli adaptiivse maaeluökoloogia töörühm.

Jaan Liira (PhD), Tartu Ülikooli ÖMI botaanika osakonna vanemteadur

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150