Autor: Metsamajandusuudised.ee • 18. detsember 2019

Argo Saul: Tellimuste saamiseks on vaja võita usaldus

Uskumus, et head ideed saavad teoks, on Nordic Houses KT OÜ juhti Argo Sauli toetanud tema teekonnal algusest peale.

Nordic Houses KT OÜ juht Argo Saul.
Autor: LIIS TREIMANN

Äripäeva Puidutööstuse konverentsil avas Saul lähemalt oma võrdlemisi ootamatult alustanud ettevõtte tausta, eesmärke ja tulevikuplaane ning rääkis Eesti puitmajasektorist üldisemalt.

Teadlik valik tegutseda puitmajasektoris

Argo Sauli ja puitmajade lugu sai alguse aastal 1997, mil ta alustas oma töökarjääri Norras, kus ta elas kokku kaks ja pool aastat. “Alustasin vahendajana, olin seal n-ö ühemehe konsultatsiooniettevõte ja viisin kokku Eesti ning Norra ettevõtjaid, edendasin kahe riigi kaubandussuhteid. Sealt jõudis minuni teadmine, et Norra on riik, kus armastatakse puidust ehitada. Norrakate jaoks on puidust ehitamine loogiline mõtlemine ja norm – kui vähegi saab, siis seda ka tehakse. Ja Eestis on selles sektoris palju tegijaid ja potentsiaali,” rääkis Argo Saul ja selgitas, et oma tegevuse sidus ta puitmajadega teadlikult.

“Ühtlasi on Norra hüttide ehk vabaajamajade riik – see on nende elulaad. Ma ise nimetan end ka elulaadiettevõtjaks, mitte selliseks tüüpiliseks ärimeheks. Ma teen seda, mis mulle meeldib, ja ma teen seda oma väärtustele tuginedes ning arvestades teiste osapoolte soove ja huvisid,” ütles Saul.

Ühel hetkel viis elu Argo Sauli kokku Norra vabaajamajade grand old man’iga, Asbjørn Bueniga. Juba esimest korda kohtudes lõid mehed käed ühise ettevõtte alustamiseks. „Ei olnud turu-uuringuid, äriplaane ega taustauuringuid. Leppisime vaid kokku, et kahe nädala pärast tuleb Buen Eestisse tagasi ja selleks ajaks oli mul vaja otsida rendipind. Nii oligi. Seejärel käisime ehitusmaterjalide kauplustes, tegime Puukeskusest 400 000 krooni eest esimese puidutellimuse ja soetasime mõned seadmed. Kaks nädalat hiljem tootsime esimese maja, mis tänaseks on enimmüüdud vabaajamaja mudel Norras,“ rääkis Saul.

Keegi ei teadnud ega tülitanud

Norra hütid on oma ruutmeetri tasemelt sarnases hinnaklassis nagu eramud. „Norrakas hindab väga oma kvaliteetaega ja ta on valmis oma rännikuäärsesse või mägimajakesse palju investeerima. Ta veedab seal väga palju aega – tihti sõidetakse neljapäeval sinna ja tagasi tullakse esmaspäeval. Ühiskond on väga mobiilne, kõikjal saab ju tänapäeval telefoni ja arvutiga tööd teha,“ selgitas Saul hüttide populaarsuse tagamaad.

“Võtsime vastu otsuse, et esimesel aastal müüme Norras ainult ühte tüüpi maja. Esimesel aastal õnnestus meil seda maja müüa 25 ühikut. Teisel aastal tundsime, et jah, see hull otsus, mille me jooksujalu tegime, võib-olla tõesti käivitubki ja otsustasime kaasata kolmanda partneri, kes mitte ei maksnud oma osaluse eest meile, algsetele omanikele, vaid ettevõttesse. Nii avanes meil võimalus soetada väike tootmiskompleks,” rääkis Saul ja lisas, et tegelikult oli niimoodi väga hea toimetada – mitte keegi ei teadnud ega tülitanud neid. “Olime suunanud oma tegevuse ainult ühele turule, praktiliselt ühele tootele ja ühele müügikanalile,” meenutas Saul.

2007. aastaks tundsid ettevõtte asutajad, et vabaajamajade mureks on sesoonsus ja riskide maandamiseks peaks kompima uusi turge ning tegema uusi tooteid. “2008. aastast hakkasime tootma ka elementmaju ja oleme neid lisaks vabaajamajadele teinud päris mitmele turule. Oleme teinud ka elumaju, ridamaju, kortermaju ja katsetanud oleme ka moodulmajadega, aga praegused tootmistingimused ei ole meil selleks siiski piisavad – vaja oleks rohkem ruumi. Ja sellepärast tegimegi strateegilise otsuse asutada Nurban AS Lääne-Norras – seal tegime esimese kahe aastaga päris kenad projektid ning kaasasime alltöövõtjana teisi majatehaseid, et need projektid ära teha,” rääkis Saul.

Number üks eksportöör Põhjamaades

Puidutööstuse TOPi jõudnutele soovib Argo Saul õnne ja tõdeb rõõmuga, et esikolmiku hulgast kaks on justnimelt puitmajatootjad.

“Meil on Eestis kuskil 140 aktiivselt tegutsevat puitmajatootjat. Rääkides Eesti puitmajatootmisest, seostub esmalt tüüpiline palkmaja, aga täna on meie sektoris palju enamat. 90% meie toodangust läheb eksporti, siseturule jääb vaid 10%. Meie sektor on tugevalt kasvanud ja kasv on jätkunud ka viimastel aastatel, aga võib-olla on ülduseni jõudnud sõnum, et sektor pole paraku enam nii kasumlik. Eelmisel aastal oli 100 suurima ettevõtte keskmine kasumimarginaal vaid 4% ja käive töötaja kohta kuskil 90 000 eurot. Meie sektor moodustab Euroopa Liidu puitmajatoodangust 5%,” selgitas Saul ja lisas, et positiivse sõnumina võib tuua selle, et meie väike Eesti on absoluutnäitajate poolest number üks Põhjamaade eksportöör Euroopas.

Argo Saul Puidutööstuse Äriplaanil turust rääkimas.
Autor: Ove Maidla

Enne 2009. aasta kriisi oli Eesti neljandal kohal puitmajade ekspordis. Sel hetkel oli Soome meist 14% ees, Saksa ja Rootsi järgnesid. “2008. asutasime Puitmajaliidu ja Puitmajaklastri, kutsusime ühise laua ümber kokku sõbrad-kolleegid-konkurendid, et teada saada, kas meil on ühisosa ja milline see on. Kas me ainult konkureerime või on tegelikult ühisosa piisavalt ja saame ikka koostööd ka teha. Rõõm on tõdeda, et oleme nüüdseks sisulist koostööd teinud juba kümme aastat. Ma arvan, et see pole vaid Puitmajaliidu ja Puitmajaklastri tunnustus ja tulemus, vaid oleme tõesti kordades ja peajagu järgnevatest puitmajade ekspordiriikidest ees,” rääkis Saul.

“Norra on number üks puitmajade importöör Euroopas, seega on Eesti ja Norra vahel väga hea klikk, mis kajastub ka numbrites. Just jõudsid minuni ka viimase seitsme kuu numbrid ja neist nähtub, et praegu on Rootsi Norrast veidi ette läinud, aga saame eeldada, et meie sektori kaks suurimat ettevõtet – Harmet ja Kodumaja moodulmajade tootjatena – tegutsevad põhiliselt Rootsis ning suured müüginumbrid ja käimasolevad projektid mõjutavad seda tulemust,” selgitas Saul.

“Meie oleme aga puitkarkassmajade tootja ja tarnime pre-cut tehnoloogias, kus kõik karkassipuit-voodrilauad jms on juba pikkusesse lõigatud. Kõik tuleb meile pakendatult ja õiges pikkuses kohale ning platsile tarnime tegelikult sellised materjalipakid. Me ei olegi siin äris niivõrd tootjana, kus lisandväärtust loome, vaid pigem teostame projektimüüki ja korraldame logistikat. Õiged tooted, õigel ajal, õige hinnaga ja õigesse kohta,” rääkis Saul ja tõi välja, et nende mahud on praegu kuskil 120 vabaajamaja aastas.

Koostöö on alati oluline

Nordic Houses projekteerib, disainib, toodab, tarnib, ehitab ja korraldab projektijuhtimist. “Meil on põhiprotsess, mis algab lähtuvalt kliendi soovidest-huvidest ja meie eesmärk on klient rahulolevalt ära teenindada. Meil on oma kvaliteedijuhtimissüsteemid, keskkonna ISO-sertifikaadid, loomulikult on ära kirjeldatud ka põhiprotsess ja tugiprotsessid,” ütles Saul.

“Eksporditurgusel müüme ainult äriklientidele ja lõppkliendi ning meie vahel on alati kohalikud partnerid. Norra puhul koondame Norra ja Eesti kompetentsid ning ressursid ja vaatame, kust riigist on midagi mõistlik siia väärtusahelasse sisse tuua,” selgitas Saul.

Koostööd hindab Nordic Houses väga kõrgelt ja enamik nende partneritest on olnud nendega viimased kümme aastat. “Meie kliendid ootavad samamoodi usaldust, kvaliteeti ja mõistmist. Maja ei ole mingi odav kaup, sa ei ela täna ühes ja homme teises majas,” rääkis Saul ja tõi esile mõtte, et tellimuste saamiseks on vaja võita usaldus. “Teine asi on muidugi ka kindlustunne, et kui majal peaks hiljem olema vaja midagi korda teha, on ettevõte endiselt olemas.”

2011. aastal tegi Nordic Houses n-ö kompassi, et panna kirja oma põhialused. “Tegime kompassi selleks, et partnerite vahel oleks kõik selge ja et oleks lihtsam kommunikeerida nii ettevõttes sees kui ettevõttest välja. Aeg-ajalt ka värskendame seda, näiteks kui paar aastat tagasi oli meie väljakutse ületada sektori keskmist kasvu, siis nüüd muutsime selle ära – tahame saavutada sektori parima tulemuslikkuse ja meie jaoks on muutunud väga oluliseks aspektiks ka vastutustundlikkus,” selgitas Saul ja nentis, et teda kui ettevõtte juhti on selline tööriist palju aidanud.

Teise tähtsa asjana toob Saul välja SDG ehk sustainable development goals’i – ÜROs vastu võetud kestliku arengu eesmärgid. “Meie ettevõte tunneb, et oleme osa maailmast ja et maailma paremaks muuta, peame mõtlema, millised on tegevused, kus saame anda oma panuse. Kutsusime mitmesse töötuppa kokku lisaks võtmeisikutele ja omanikele ka oma põhitarnijad, logistikapartneri, TalTechi esindaja, Kuusalu Keskkooli esindaja, kohaliku omavalitsuse esindaja jne, et teada saada, mis on osapoolte ootused ühele äriühingule,” rääkis Saul ja ütles, et nii sai sisendeid, et analüüsida, millistele valdkondadele avaldatakse kõige olulisemat mõju. “See aitab teadvustada ja mõelda, mismoodi asju edasi teha.

Lisaks oma põhiärile on Nordic Houses soovinud tuua inimesed rohkem kokku loodusega. “Oleme aastaid käinud kolleegidega metsa istutamas, oleme rajanud ja investeerinud Nordic Houses’i discgolf’i parki, kus iga raja alguses on erineva disainiga väikesed katusealused, et näidata, kuidas on puidust võimalik ehitada ja puitu viimistleda. Lastele oleme korraldanud töötubasid, teinud lindudele pesakaste jne. Jõelähtme golfikeskuses panime püsti suveteatri, Kuusalu lasteaiale kinkisime õuesõppepaviljoni, Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis panime püsti ühe linnuvaatlustorni,” ütles Saul ja tõdes, et võimaluste piires tahavad nad kogukonnale tagasi anda.

Plaan liikuda tagasi

“17 tegevusaastat – jah, oleme asutanud rohkem kui ühe ettevõtte ja tegutsenud rohkem kui kümnel sihtturul, ka Indias. Meil on selle aja jooksul olnud rohkem kui 100 äriklienti, oleme rajanud rohkem kui 1000 uut kodu, isegi juba rohkem kui 2000. Me oleme sõlminud vähemalt 10 000 kokkulepet ja tarninud üle 100 000 tihumeetri puitu ning oleme maksnud üle miljoni kooliraha,” rääkis Saul veidi numbritest. Aga kuidas edasi? “Nüüd oleme jõudnud sinna punkti, et kui alguses tundus kõik roosiline ja edukas, siis need signaalid, mis turult on tulnud, on näidanud, et elementmajade äriga me siiski väga hästi läbi ei löö. See kasum, mille igal aastal vabaajamajadega teenime, seda oleme tegelikult elementmajadega põletanud. Plaan on liikuda tagasi ja otsused on juba tehtud ning ka ettevõttesse sisse kommunikeeritud. Realiseerime oma Kolgas asuva elementmajatehase ja uuest aastast keskendume ainult pre-cut ärile ja vabaajamaja ärile. Norra on jätkuvalt meie koduturg ja põhiturg, aga praegu tarnime veidi ka Rootsisse ja natuke teeme ka Eestisse,” teatas Saul.

Saul selgitas, et need on ettevõtte tegevuses valikute tegemise kohad. “Kui enne eelmist aastat jõudsime kolme eelneva aasta tulemuste põhjal gasellettevõtete hulka, siis eelmisel aastal oli nulliring ja see aasta tuleb umbes sarnane. Tunneme, et nii ei ole enam mõtet ja kui vaatan meie sektori ettevõtteid, siis edukamad on moodulmajade tootjad, kes teevad maksimaalselt ära tootmises ning tarnivad moodulid 95% valmiskujul ehitusplatsile ja minimaalselt tehakse kohapeal. Samuti on edukad aiamajatootjad – mahuäri, standardiseeritud tooted ja stabiilsed vood. Ma ei ütle, et elementmaja tehastel pole tulevikku või potentsiaali, aga meie oleme teinud oma valiku,” rääkis Saul.

Teise näitena tõi Saul välja selle, et olles väikeettevõte, peab tegema valikuid ka tööjõu osas. “Meil oli eelmise aasta detsembris 54 töötajat, kuid tänaseks on töötajaid 40. Väiksemate töötajate arvuga oleme kasvatanud käivet 20%, seega hoiame ainuüksi tööjõukuludelt kokku 400 000. Elementmajade tootjana oleme kasutanud ka renditööjõudu, nii ukrainlasi kui lätlasi,” ütles Saul ja nentis ka tõsiasja, et kogukonna suhtumist vaadates võib täheldada, et kuigi inimestel endal rõõmu tööle tulla pole, on vastukarva ka see, kui teised tööd teevad.

Tänapäevane puitmaja vabaõhumuuseumile

Kümme aastat tagasi hakkasid käima jutud, et Eesti Vabaõhumuuseum on kõige külastatum muuseum Eestis, kusjuures valdav osa külastajatest on välismaalased. Muuseumis on teatavasti üle Eesti kokku toodud palkmajad ja seega tekkis küsimus, et miks mitte panna sinna püsti ka üks tänapäevane puitmaja. “2014. aastal andsime Eesti Puitmajaliidu poolt Eesti Vabaõhumuuseumile puitmajasõbra tunnustuse ja tegime raamlepingu, et otsime võimalust selle puitmaja püstitamiseks. See idee käis läbi puitmajaliidu juhatuse, kes selle maha hääletas, sest liidu nimel seda siiski teha ei õnnestu,” ütles Saul.

“Eelmisel aastal ütlesin, et “Teate, sõbrad? Kaua me sellest räägime? Ma võtan selle projekti enda vedada ja teeme selle ära!”.” Nii sai asutatud MTÜ Puiduklubi, kuhu on kaasatud üle 120 ettevõtte, kes on sellesse projekti panustanud kas siis oma materjalide, toodete või teenustega,” rääkis Saul.

Nüüdseks ongi Eesti Vabaõhumuuseumi peasissekäigu kõrval see maja püsti ning kõigil on võimalik maja vaatama minna isegi ilma muuseumit külastamata. “Selle hoone teostus on selline, et hoonesse on proovitud tuua võimalikult palju erinevaid tehnoloogiaid. Peamaja osa on puitkarkassil, nõupidamiste ruum on ristkihtpuidust CLT-st, mida tootis Arcwood, aga kokku pani Akso-Haus – nendel on tehnoloogia, kus nad teevad tehases valmis juba ka vundamendi. Majja on toodud targa maja kontseptsioonid, päikesepaneelid jne. Ühise katuse all hakkavad seal töötama Maastikuarhitektuuri Keskus, Eesti Puitmajaliit ja Tehasemaja Konsortsium ning seal hakkavad töötama ka teadurid,” rääkis Saul.

“Oleme andnud oma panuse, et luua sinna absoluutselt tänapäevased töötingimused, tänapäevane valgustus, ventilatsioon jne. Projekti maksumus oli kuskil 500 000, aga kuna toetusi saime loodetust vähem, on ka Nordic Houses sektori huvides rohkem panustanud, kui algselt plaanis oli,” ütles Argo Saul ja ütles lõpetuseks, et kui on tahet, usku ja väärt ideed, jõuavad ajad alati sõnadest tegudeni.

Sigrid Sõrmus, kaasautor

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736