Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt I kategooria kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100% ulatuses kaitstud. Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.
Lisaks muudetakse osaliselt ka kehtivat kaitsekorda, muuhulgas täpsustustuvad tegevused nende liikide elutingimuste säilimiseks ja elupaikade kujundamiseks. Püsielupaikade kaitsekorra eesmärk on must-toonekure ja suur-konnakotka pesade kaitse ning pesitsusaegse rahu tagamine, selleks kehtestatakse määrusega piirangud majandustegevusele ning loodusvarade kasutusele. Praegune kord, kus looduskaitseseaduse alusel tekib automaatne 250 m raadiusega püsielupaik (PEP), ei taga pikema aja vältel piisava suurusega elupaiga säilimist ja häirimatust pesitsusajal. Lisaks võib ringikujuline PEP hõlmata ka metsaeraldisi või lagealasid, mis on sobimatud must-toonekurele ja suur-konnakotkale, tekitades põhjendamatuid piiranguid. Seetõttu on oluline püsielupaikade piiritlemine lähtuvalt looduslikest oludest ja vajalik nende kindlaksmääramine keskkonnaministri määrusega.
Must-toonekurg on häirimise suhtes tundlik ja inimpelglik liik, kes eelistab elupaigana vanu, soodsate toitumispaikadega, looduslike metsaojadega mitmekesiseid metsamassiive ning väldib pesitsemist inimasustuste ja metsaservade lähedal.
Suur-konnakotkad pesitsevad siseveekogude lähedal, Eestis on teadaolevad pesitsusterritooriumid koondunud suuremate lamminiitudega ümbritsetud jõgede äärde. Lind ehitab pesa soisesse metsa, eelistades madalsoo- ja lodumetsi.
Nii must-toonekurge kui suur-konnakotkast ohustab pesitsemiseks sobivate vanade metsade killustumine, nende pindala ja mitmekesisuse vähenemine, aga ka sobivate toitumisalade kadumine.
Määruse täiendamine tagab must-toonekure ja suur-konnakotka kõikide hetkel Eestis teadolevate elupaikade tõhusa kaitse piisavas ulatuses.
Looduskalender on mõlema linnuliigi elu-olu juba aastaid avalikkusele tutvustanud.
Vaata lisaks: must-toonekure pesakaamera ja suur-konnakotka pesakaamera