Riigikohus: jahiseltsile küttimise keelanud maaomanikul on oma maal siiski õigus väikeulukeid küttida

Jahimees.  Foto: Äripäev AS

Riigikohus selgitas oma 13. detsembri lahendis, millised on maaomaniku õigused omal maal väikeulukite ja metssigade jahti pidada ning võimalused seda õigust lepinguga kellelegi teisele anda.

Antud kohtuasjas vaidlustas jahimehest maaomanik MTÜ Sõrve Sääre Jahiseltsi otsuse, millega jahiselts keeldus talle väikeulukite ja metssea küttimiseks jahilubade väljastamisest, seda vaatamata sellele, et kaebaja ja maaomanike vahel oli jahi pidamise lubamiseks sõlmitud kokkulepped. Jahiselts keeldus lubade väljastamisest põhjusel, et maaomanikud ei olnud jahiseltsil lubanud nende kinnistutel jahti pidada.

Riigikohus asus seisukohale, et jahiseltsi keeldumine oli õigusvastane. Riigikohus selgitas, et jahiuluki vabaks elamiseks ja jahipidamiseks sobiv maa jagatakse jahiseaduse kohaselt jahipiirkondadeks. Suurulukijahi korraldamiseks moodustatakse jahipiirkonnad ning nende osas väljastab Keskkonnaamet jahiseltsile jahipiirkonna kasutusloa, mis annab jahiseltsile õiguse jahipiirkonnas jahi korraldamiseks. Jahipidamiseks tuleb jahiseltsil sõlmida maaomanikega lepingud, kuid päikesetõusust päikeseloojanguni võib jahti pidada ka kinnistutel, mille omanikega lepingut sõlmitud ei ole. Keelatud on jahi pidamine neil kinnistutel, kus maaomanik on jahi pidamise keelanud (nt ala piiranud või vastavalt tähistanud). Samuti võib maaomanik seada tingimusi jahi pidamiseks või lubada jahipidamist ka tarastatud kinnistutel ja öisel ajal.

Seevastu väikeulukite küttimiseks jahipiirkondi ei moodustata ning õigus väikeulukijahti korraldada on maaomanikul endal, mitte jahiseltsil. Seejuures otsustab maaomanik, kui palju väikeulukeid võib tema maal küttida, millisele jahitunnistust omavale isikule võib kinnistul jahipidamiseks jahiloa anda ja kui kaua jahiluba kehtib. Jahiseltsil on aga kohustus anda väikeuluki jahiluba tasuta maaomanikule endale või tema poolt määratud isikule.

Vastupidiselt jahiseltsi ning esimese ja teise astme kohtute seisukohale, et maaomanikul ei ole õigust ise omal maal jahti pidada või sõlmida selleks lepingut kellegi teisega, kui ta on seal keelanud jahiseltsil väikeulukite jahi korraldamise, märkis Riigikohus, et maaomanikul on õigus keelata omal maal jahiseltsi korraldatav jahipidamine ning samal ajal korraldada seal ise väikeulukijahti. Jahiselts saab väikeulukite küttimismahu otsustada vaid juhul, kui maaomanik ei ole sellele piiranguid seadnud. Ka suuruluki metssea küttimiseks tuleb sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil määratud piirkonnas anda maaomanikule tasuta jahiluba, isegi kui maaomanik on seal keelanud jahipidamise jahiseltsile.

Loe otsuse teksti SIIT.

Allikas: Keskkonnaõiguse Keskus

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79