Rosma ristimets tunnistati ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas kultuurimälestiseks Rosma ristimetsa Põlvamaal. Vana ristilõikamise traditsioon kui matusekombestiku osa püsib Kagu-Eestis tänapäevani elujõuline ning Rosma metsas võib näha ka üsna hiljutisi riste.

Rosma ristimets.  Foto: Muinsuskaitseamet

Puusse ristimärgi lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda on Kagu-Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale. Rosma ristimets kannab rikkalikku rahvapärimust ja on seega oluline kohaliku identiteedi kandja.

„Ajaloolised looduslikud pühapaigad nagu Rosma ristimets teevad Eestist Eesti. Nende riikliku kaitse alla võtmisega hoiame neid kahju eest, mis võib sündida lihtsalt kas teadmatusest või ettevaatamatusest. Kaitset vajavaid looduslikke pühapaiku on meil palju, sest rahva vaimses pärandis on neil oma auväärne koht ja selliseid paiku tuleb säilitada,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Kirjalike ja arhiivides talletatud suulise rahvapärimuse andmete põhjal on ristilõikamise traditsioon Rosmas jätkunud vähemalt 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Rahvapärimuslikke teateid Rosma ristimetsa kohta on mitmete välitööde käigus kogutud juba 1930. aastatest.

Ilma riikliku kaitseta ohustavad ristimetsi raie- ja teetööd. Rosma ristimetsast sai laiem üldsus teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus saeti Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeil ristimetsa alal maha poolsada puud, millest 20 olid ristidega. Pärast seda seal enam metsaraiet tehtud ei ole.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79