Eesti metsade uuendamiseks sobib kõige paremini ikka kodumaine metsataim

Ajal, kui kodumaa metsataimede kasvatajad toovad turule juba piisavalt potitaimi, et nendega erametsade istutusvajadus katta, on paljud puhtalt harjumusest kinni veel Leedus ja Poolas ettekasvatatud paljasjuursetes taimedes.

Eesti metsade uuendamiseks sobib kõige paremini ikka kodumaine metsataim. OÜ Forestplanteri puukool.  Foto: Katrin Kais

Kõigile taimemajandusega kursis olevatele asutustele ja ka erametsaomanikele on ju teada, et lõunapoolsetest piirkondadest tohib Eestisse metsaistutusmaterjali sisse tuua kuni 2021. aastani. Kui varem sundis selleks pragmaatiline vajadus – kodumaiseid istikuid lihtsalt ei jagunud kõigile, samuti olid valdavalt Leedu ja Poola taimed üksjagu odavamad meil kasvatatuist, siis nüüd pole enam mingit ratsionaalset põhjendust, miks peaks Eesti metsasid uuendama importtaimedega.

Kõigele vaatamata on paljasjuursed metsataimed erametsaomanike seas hinnas ning ühistud tellivad neid hoogsalt. Ja kuna Eesti omad taimlad pole nende kasvatamisel kuigi innukad, siis tellitaksegi taimed, peaasjalikult avajuurne kuusk suures osas piiri tagant.

Vähemalt erametsades on peamine metsauuenduses kasutatav puuliik kuusk. Eks paljuski selle tõttu, et erametsad asuvad valdavalt sellistes piirkondades, kus just kuusele soodsad kasvukohad, lisaks hinnatakse, et kuuske on meie tingimustest kõige riskivabam kasvatada. Teatud hoogustumist on märgata kasekultuuride rajamises, sest nõudlus kase vineeripaku järele on aasta aastalt kasvanud sedamööda, kuidas Eestimaale rajatakse uusi vineeri- ja spoonivabrikuid.

Avajuursed taimed tulevad välismaalt

Novembris hakkasid esimesed metsaomanikud, kel kevadised metsauuendusplaanid tehtud, oma taimesoove ühistutele edastama. On ju teada, et varakult sisseantud tellimus on parim tagatis, et kevadel õigeaegselt taimed ka kätte saad.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär ütleb, et päris ametliku avalduste vastuvõtmisega alustatakse tavaliselt vahetult enne jõulupühi.

Kogu eeloleva hooaja kohta taimevajaduse prognoose teha on Jõeääre sõnul veel varavõitu, aga arvestades, et eelmisel aastal panid erametsaomanikud kasvama üle nelja miljoni keskühistu vahendusel hangitud metsataime, siis hindab ta, et tänavu ei tule see hulk kindlasti väiksem. Sellest kogusest umbes 3,5 miljonit taime istutati kevadel, ülejäänud sügisel. „Väikemetsaomaniku käitumist on üldiselt keeruline ette näha, aga mahud, mis me eelnevalt kokku lepime, saame neile kätte toimetatud,” kinnitab Priit Jõeäär.

Ta on seda meelt, et Eesti metsataimede kasvatajad on viimastel aastatel jõudsalt kosunud ja kodumaiseid taimi tuleb turule järjest rohkem. See väljendub lisaks taimekoguste suurenemisele näiteks ka selles, et üha enam on soetatud külmutusseadmeid ja taimlate võimekus üldiselt paraneb. Sest ega suurtes kogustes ja enam-vähem ühel ajal on ju üsna keeruline taimi nende kasvukohalt taimlast kätte saada, pakendada, välja saata.

Jõeäär märgib, et valdavalt tuleb Eesti taimlatest potitaim, mida on suhteliselt mugav sügavkülmas säilitada, et kevadel oleks taimede laialisaatmine paindlik ja taimede saaja ei peaks ülepeakaela tormama neid kohe kasvukohale viima.

Küllaltki uus, aga samas ka vaata et ainuvõimalik kaitse, mida metsataimede kasvatuses kahjurite vastu kasutatakse, on taimede vahatamine. See meetod aitab noorel metsa viidud puul esimestel aastatel männikärsaka rünnakutele vastu seista. Vahatatakse nii männi- kui kuusetaimi, sest kärsakal on komme rünnata mõlemat. Võitlus on aga oluline, sest uuringud näitavad, et kuni kolmandik männi- ja kuusetaimedest hukkub männikärsaka kahjustuste tõttu. Vahaga kaetud taime puhul ei saa mardikad puu koorest toituda ja taimed peavad nende rünnakutele paremini vastu.

Vahatamisega tegelevad üksikud ettevõtted, näiteks on selline liin Plantexi taimlas – firma, mis laiemalt tuntud Juhani Puukooli kaubamärgi kaudu. Vajadus oleks Priit Jõeääre sõnul suuremgi kui pakkuda jõutakse.

Ta möönab, et suurim puudus on kasetaimedest, sest ka metsaomanikud on teadvustanud nõudluse kerkimist ja leiavad, et kaske võiks rohkem kasvatada.

„Viimased paar aastat on piisava kvaliteedi ja hea pikkusega kasetaimedest kõige suurem puudus,” ütleb ta. „Aga see nõudlus käib ka hooti ja taimlad ei julge väga suuri mahtusid kasetaimi teha, sest ühel hetkel kaob nõudlus ära ja mida sa siis teed nende taimedega.”

Kodumaist potikuuske jagub kõigile

OÜ Forestplanter juhatuse liige Mait Laidvee märgib, et vahatatud taimede järele võib ju teatud nõudlus olla, aga kogu taimehulgaga, mis aastas metsa jõuab ja mis küünib miljonitesse, on vahatatud taimede hulk ikkagi väike, jäädes ilmselt 150 000 taime kanti.

OÜ Forestplanter juhatuse liige Mait Laidvee.  Foto: Katrin Kais

Laidvee räägib, et praegu on metsamajanduse seadusandluses muutuste aeg ja need muutused puudutavad ka taimlamajandust. Nimelt töötatakse välja uusi, senistest karmimaid nõudeid taimekaitsevahenditele, mida taimlates kasutada võib. Selgus peaks saabuma lähema paari aasta jooksul.

Aastas umbes kuus miljonit taime turule andva Forestplanteri põhiline toodang on külmutatud kuuse potitaim, viimased kaks aastat tehakse ka nn pott + põld taimi. Tegu on omamoodi hübriidtaimega, mis on aasta potis kasvanud ja seejärel pandud aastaks-paariks kasvama põllule.

„Need taimed on avajuurse taime ja potitaime vahepealne variant, nende juurekava on kenasti välja arenenud, aga juured pole kasvanud suureks puhmakaks nagu tavalisel avajuursel taimel. Neid on lihtsam istutada, juurekava ei pea lõikuma,” selgitab Laidvee. „Oma tagasisides ütlevad istutajad, et sellist taime on kiirem ja lihtsam maasse panna, tõenäosus midagi untsu keerata on väiksem. Tavalise avajuurse taime istutamisel on see oht, et peajuur võib jääda maasse otsaga ülespoole. Selline puu ei lähe kuigi hästi kasvama.”

Potitaimede külmutamine võimaldab anda tellijale neid just siis kui vaja ja täpselt niipalju kui vaja. Avajuursete taimede jätkuv populaarsus erametsaomanike seas on Mait Laidvee sõnul tingitud enamjaolt vanast harjumusest. Ega nendes olegi iseenesest midagi paha, eriti, kui neid panna maha suhteliselt väikestes kogustes. Kel on aga metsauuenduse maht suur, siis hakkab ajafaktor mängima paljasjuursete taimede kahjuks. Kui kevadel on ehk vaid kaks nädalalt soodsat istutusaega, siis on tähtis kiirus, millega taimed kasvukohale saab pandud.

„Kuna avajuursel taimel puudub juure ümber mullapall, mis niiskust sees hoiab, siis saab selline taim elada vaid sellest veest, mis on juurestiku sees. Kusjuures keegi ei tea täpselt, millal taim on üles võetud. Leedu ja Poola taimede puhul võib see olla toimunud juba neli-viis päeva tagasi, enne, kui taim istutajani jõuab,” kirjeldab Laidvee. „Potitaim säilib paremini ja pikema aja vältel. Need, kes on kord juba potitaimele üle läinud, on sellele ka truuks jäänud.”

Kodumaise kasetaime kasvatamise juures on Laidvee sõnul takistuseks siinse seemne väga kehv kvaliteet. RMK on küll kuuse ja männiseemet kõvasti uuendanud, küllap jõutakse peagi ka kaseseemne kvaliteedi parandamiseni.

„Kasetaime kasvatamine on okaspuust keerulisem, see on puhas käsitöö – kasetaime masinaga potti panna ei saa. Teeme tavalise hajalikülvi ja pärast nopime võrsunud taimed pottidesse,” iseloomustab ta.

TASUB TEADA: Lihtsad näpunäited metsataimede istutajale

• Paljasjuurseid taimi tuleb kottides hoida võimalikult lühikest aega.

• Ära jäta taimi päikese kätte.

• Lopsakama rohukasvuga kohale istuta võimalikult suur taim.

• Tõrju heintaimi istutatud puutaime ümbert.

• Ajutiselt liigniiskes kasvukohas ära istuta reljeefi madalaimale osale, kuhu võib koguneda vesi.

• Võimalusel istuta kivi või kännu lähedusse, sest kännu või kivi lähedusse istutatud taim saab osa öösel eralduvat soojuskiirgusest ning kannatab seetõttu vähem külma.

• Vali õige istutusaeg – istuta kevadel, siis jõuavad taimed hästi juurduda.

• Hiliskülmaohu korral istuta reljeefi kõrgemale osale.

• Istuta kohrutusohtlikule alale suuri paljasjuurseid taimi.

• Kärbi enne istutamist liiga pikki juuri.

• Jälgi, et taime asetamisel istutusauku jääksid juured laiali, tee taime juurestikule sobiv auk.

• Ära istuta taimi kaldu.

• Tihenda muld taime ümber.

Allikas: RMK

Ain Alvela, Metsamajandusuudised.ee kaasautor

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79