Rivo Sarapik • 9 jaanuar 2020

EASi juht: metsaraie ohustab juba Eesti turismi

Peeter Raudsepp on töötanud ka Eesti Posti juhatuse esimehena.  Foto: Raul Mee

Eesti turismi ohustab intensiivne metsade raiumine, leiab kuu aega tagasi EASi juhina tööle asunud ja ka metsandusettevõtteid nõustanud Peeter Raudsepp. „Siin tuleb kiiresti leida tasakaal, et metsatööstuse huvid ei sõidaks üle turismihuvidest. Ühel majandusharul ei saa olla õigust ignoreerida teisi.“

Eesti reklaamiks kasutatud pildid metsikust loodusest ei pruugi tema sõnul kohati enam tegelikkusele vastata, mistõttu siia tulnud turistid võivad pettuda ja mitte naasta.

Metsiku ja puutumatu looduse säilitamise kõrval on turisminduses ka küsimus, kuidas siia saabujaid Tallinnast ja Harjumaalt mujale Eestisse edasi meelitada. See on hea küsimus, millele vastust ei ole, selgitas ta Äripäeva Raadio hommikuprogrammis.

Lisaks rääkis Peeter Raudsepp intervjuus, mis võiks tuua Eestisse rohkem välisinvesteeringuid, mis on ettevõtete ellujäämise valem ja milliseid muutusi tuleb EASis.

Küsimustele vastab EASi juht Peeter Raudsepp.

Uuelt juhil küsitakse, kas nüüd hakkavad kõik asjad minema teistmoodi. Mis muutused tulevad?

EAS on olnud viimastel aastatel väga hästi juhitud organisatsioon. Siin ei ole midagi niisugust, mis nõuaks sellist väga kiiret ja väga olulist, väga radikaalset sekkumist. Organisatsioon täidab kaks aastat tagasi kinnitatud eesmärke ja on teinud seda edukalt.

Kas tuleb muudatusi? Loomulikult tuleb, aga nüüd kavandatavad muudatused ei ole revolutsioonilised. Kõik muutub ettevõtte sees, kõik muutub ettevõtte ümber ärikeskkonnas ja eks need väljastpoolt tulenevad mõjud tuletavad ka meie vajaduse muutuda.

Mis need muutused on?

Meil on kolm põhilist suurt eesmärki – suurendada ettevõtete eksporti, kaasata rohkem välisinvesteeringuid ja teenida rohkem turismitulu. Selleks on väga erinevaid instrumente, mida kasutatakse nii kõigile teada ja tuntud toetuste näol, aga ka vähem teada pehmete teenuste ehk kontaktide loomise ja muude konsultatsioonide näol.

Toetuste tähtsustamine hakkab vähenema. Peab nägema ka võimalusi aidata ettevõtteid laenu saamisel kas garantiiga või krediteerida ettevõtteid turutõrgete puhul. On üks instrument, mis omab teatud võimendust ehk hea äriidee, mis tööle hakkab. See toob ju raha tagasi ja sedasama ressurssi saab siis uuesti välja anda järgmistesse projektidesse.

Peame hakkama tõsisemalt selekteerima või soodustama neid ettevõtteid, kes toodavad ja on võimelised tootma kõrgemat väärtust, maksma kõrgemaid palkasid ja selle kaudu ka rohkem makse maksma.

Turismis on üks eesmärk turist pealinnast välja saada. Kuidas?

Kõigepealt võiks eesmärgi sõnastada niimoodi, et Tallinna tulijad võiksid jääda siia pikemaks ajaks.

Teine küsimus on jah, kuidas nad Tallinnast edasi regioonidesse saada. See on regioonidele hästi oluline küsimus, sest turismist saadav tulu on järjest olulisem, sellega on seotud palju töökohti, maksude laekumist, käivet. See on oluline küsimus, millele veel väga täpset vastust ei teata, aga töö käib.

Värskelt tulid novembri ööbimiste näitajad, mis kasvasid kümnendiku võrra. Kas need sisendavad kindlust?

Sisendavad küll, järelikult on asju tehtud õigesti. Ööbimiste arvu kasv on positiivne suund, aga näen ka mõnda asja, mis teeb natuke ettevaatlikuks. Näiteks see, et oleme harjunud Eestit metsiku looduse sihtkohana välja reklaamima ilusate looduspiltidega. Täna tuleb neisse suhtuda juba ettevaatlikult, sest tegelik looduspilt meil paljuski enam niisugune ei ole nagu nendel piltidel.

Siin on oluline risk selles, et kui see klient peaks selles pettuma – millised olid ootused ja mida ta näeb –, siis enam ta siia ei tule.

Kas te peate silmas metsa ja et kohati seda enam ei ole?

Täpselt nii. Näiteks aastavahetuse Otepääl veetnud on toonud välja Otepää looduspargis tehtud raied, kus Kekkose rajal kulgedes tuleb üha suuremas osas liikuda juba raiesmike vahel. Need toovad pettumust ja tekitavad soovi enam mitte naasta. See on probleem, sest meie regioonides või maakondades on turismiga seotud töökohti palju.

Siin tuleb kiiresti leida mingisugune tasakaal, et metsatööstuse huvid ei sõidaks üle turismihuvidest. Ühel majandusharul ei saa olla õigust ignoreerida teisi.

Selle tasakaalu peaks sõnastama metsanduse arengukava, mille kokkupanek käib. Aga meil on selleks väga vähe aega.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79