Autor: Kristjan Pruul • 15. jaanuar 2020

Euroopa avalikustas roheleppe rahastamise allikad

Euroopa roheleppe saavutamisel ootavad enim toetust Poola kaevanduspiirkonnad.
Autor: Reuters/Scanpix

Ida-Virumaa Eestis ja söepiirkonnad Poolas peavad lähema seitsme aasta jooksul saama vähemalt 100 miljardit eurot, et Euroopa Liit suudaks 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalsuseni, Euroopa Komisjoni ettepanekul peaks märkimisväärse osa sellest rahastamisest kandma liikmesriigid ise.

Euroopa Komisjon avalikustas teisipäeval rohelise kokkulepe investeerimiskava, kus erilist tähelepanu saavad seal fossiilkütuste kaevandamise ja kasutamise seotud piirkonnad , neile pakutakse kliimaneutraalseks viimiseks “õiglase ülemineku mehhanismi kaudu nii rahalist kui ka praktilist abi”.

Komisjoni asepresident Frans Timmermans tõdes, et inimestelt, sektoritelt ja piirkondadelt, kes sõltuvad fossiilkütustest rohkem, nõuab see suuremaid jõupingutusi. “Õiglase ülemineku mehhanismi kaudu soodustatakse investeeringuid ja pakutakse vähemalt 100 miljardi euro ulatuses rahalist ja praktilist toetust, et neid abivajajaid aidata,” ütles ta teate vahendusel.

Õiglase ülemineku mehhanismi moodustab pakett Euroopa otsesest rahastusest, ELi eelarve tagatisel antavatest laenudest ning InvestEU programmist, mille eesmärk peaks olema erainvesteeringute meelitamine.

Kui sellised enim-mõjutatud liikmesriigid nagu Poola on öelnud, et kliimaneutraalsuse leppega liitumiseks peaks Euroopa maksma suurema osa üleminekust kinni, siis selle mehhanismi 100 miljardit eurot ongi mõeldud nende rahustamiseks. Detailidest selgub, et hea osa pingutusest tuleb teha ikkagi ennekõike liikmesriikidel endil.

Vähemalt pool riikidelt endilt

Vahendid, kust tuleb nii-öelda uut raha, on endiselt 7,5 miljardit eurot, kuid lisapanustega soovitakse see tõsta 30-50 miljardi euroni. Esiteks tuleb peavad liikmesriigid eraldama sama suure summa Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest. Kui näiteks Eesti taotleb mingeid summasid Ida-Virumaal töötavate kaevurite ümberõppeks või seal piirkonnas “uute majandusvõimaluste loomiseks,” siis tuleb riigile muudest ELi fondidest sama palju juurde lisada, üle ELi kasvab Õiglase ülemineku fond niimoodi 15 miljardi euroni, kuid liikmesriikidel jääb muudeks initsiatiivideks mõistagi vähem raha.

Teiseks peavad üleminekupiirkondadega liikmesriigid täiendama seda veel oma ressurssidest, 15 miljardist 30-50 miljardini jõudmiseks peab Eesti järelikult riigieelarvest teist samapalju vähemalt juurde panema, kui Euroopa üleminekufondist ja teistest fondidest Ida-Virumaa toeks raha küsitakse.

Euroopa Investeerimispangaga koos käivitatav laenurahastu peaks Komisjoni plaani järgi ulatuma 25-30 miljardi euroni, neid laene pakutakse avaliku sektori asutustele laenu näiteks selleks, et teha investeeringuid kaugküttevõrkudesse ja remontida hooneid.

Viimaks tehakse InvestEU programmi sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava, mille abil soovitakse kaasata 45 miljardit eurot. “Kavaga meelitatakse ligi erainvesteeringuid piirkondade toetuseks ja uute majanduskasvuvõimaluste loomiseks,” teatas Euroopa Komisjon.

Ühtekokku 100 miljardit eurot, mis tuleks sellistesse piirkondadesse suunata 2021.-2027. aastani. Lisaks lubab Euroopa Komisjon soodustada ELis keskkonnahoidlikke riigihankeid ja eelarvestamist ning soovib lihtsustada õiglase ülemineku piirkondadele antava riigiabi heakskiitmise menetlust.

Kliima- ja keskkonnameetmed panevad erainvesteeringud tööle

Kõige rängemalt mõjutatud piirkondadele on mõeldud kümnendik kõigist kliimaleppe saavutamiseks vajalikest summadest. Ühtekokku räägib Euroopa Komisjon triljonist eurost, mille allikaid on endiselt võrdlemisi üldsõnaliselt kirjeldatud. Plaani järgi eraldatakse ELi eelarvest kliima- ja keskkonnameetmetele rohkem avalikke vahendeid kui kunagi varem. See aitab paremini kaasata ka erasektori investeeringuid.

Samuti lubastatakse soodustada avaliku ja erasektori investeeringute kaasamist ja ümbersuunamist ning Komisjon toetab avaliku sektori asutusi ja projektiarendajaid kestlike projektide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel.

Selle Komisjoni suur projekt

Kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks on värskelt ametisse astunud Ursula von der Leyeni juhitus Euroopa Komisjoni üks peamine projekt, mille väljakuulutamisel lubasid Komisjoni juhid, et see saab olema sama oluline kui inimese esimene maandumine Kuul.

Liikmesriikide toetus sellele on, aga kõhklusi on palju. Poola praeguseks kliimaleppega liituda pole soovinud. Ka Euroopa Investeerimispanga ja finantssektori võimenduse teokssaamises pole kõik liikmesriigid veendunud.

Samal ajal käivad endiselt vaidlused järgmise ELi järgmise finantsperioodi suure eelarve üle, kus triljonises eelarves lahknevad arusaamad juba mõnekümne miljardi euro pärast. Seal on Poola ja teised Ida-Euroopa liikmesriigid küsinud, kuidas teha neid kulukaid kliimainvesteeringuid, kui ühtekuuluvuspoliitika vahendid ja põllumajandustoetused samal ajal vähenevad. Eelarve suurendamisega ei taha brittide Euroopa Liidust lahkumise järel kaasa minna jälle Lääne-Euroopa netomaksjad.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736