Andres Talijärv: metsaomanikest ei tohi üle sõita

Koostatav metsanduse arengukava peab arvestama metsaomanike põhiõigustega, kirjutab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv Äripäeva Puidutööstuse konverentsil.  Foto: Aare Hindremäe

Eesti põhiseaduse §32 kohaselt on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. See põhimõte kehtib ka metsaomandi kohta, see tähendab, et metsaomanikul on õigus oma omandit seaduses sätestatud piirangute ulatuses vabalt kasutada ja otsustada ise, milliseid tegevusi ta oma metsamaal teeb. Keegi ei tea metsaomanikust paremini, millal on õige aeg oma küpset metsa uuendada, millal teha hooldusraieid ning milliste puudega metsa uuendada.

Kui metsaomanikul jääb teadmistest puudu, saab ta alati näiteks metsaühistutest nõu küsida. Kuid otsuse langetamine peab jääma metsaomaniku pärusmaaks.

Bürokraatiat tuleks kärpida

Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peab rohkem metsaomanikke usaldama ja mitte tegelema õpikutest tulenevate teadmiste täitmise kontrollimisega. On kahetsusväärne, et riik kulutab täna maksumaksjate raha ebaoluliste tegevuste kontrollimisele ja kontrollimise käigus avastatud „rikkujatega“ kohtus käimisele.

Toon siin näiteks metsateatisega seotud „kuriteod“, mida riik täie tõsidusega menetleb. Metsaomanik peab enne raiega alustamist esitama raie kohta metsateatise, näidates ära raieliigi, raiumise koha ning hinnangulise raiemahu. Kui metsaomanik eksib omal maal tehtava sanitaarraie hinnangulise mahuga üle 20%, on ta toime pannud „kuriteo“ ja teda ootab ees karistus.

Metsaga tegelevad inimesed teavad, et näiteks tuules murdunud ja üraskite kahjustatud puude raie-eelne hindamine metsaeraldisel toimubki hinnanguliselt ja ülepinnalist raie-eelset täpset mõõtmist ei tehta. Miks peab siin riik järelevalvele oma ressursse kulutama ja ajama taga raskesti mõõdetavat täpsust, kes on kahju saanud, ja miks sunnitakse metsaomanikke tegema mittetootlikke kulutusi, jääb arusaamatuks. Erametsaliidu ettepanek on vaadata läbi metsas kavandatud tegevuste eelteadete esitamine ja kogu metsandusega seotud bürokraatia otstarbekus.

Piirangud tuleks kompenseerida

Kui maaomanik on omal maal otsustanud metsa kasvatada, puutub ta kokku paljude regulatsioonidega. Lisaks seadusest tulenevatele üldistele reeglitele kehtestatakse ka muid täiendavaid piiranguid. Näiteks piirangud metsa kasutamisele, mis tulenevad kinnistu asukohast, looduslikest eripäradest, haruldaste liikide olemasolust, muinsuskaitse nõuetest jne. Metsaomanik on oma valduste omandamiseks ja metsa kasvatamiseks teinud kulutusi. Kui leitakse, et edaspidi ei saa kavandatud tegevusi teha ja tulu teenida, peab piirangute kehtestaja omanikule tehtud kulutused ja saamata jääva tulu kompenseerima. Piirangute kehtestaja peab kitsendusi planeerides teadma, millistest vahenditest omanikule saamata jäänud tulu kompenseeritakse.

Metsaomanikud pakuvad ühiskonnale metsaga seotud hüvesid nii puidu saamise võimaluse kui ka ökosüsteemsete teenuste kujul. Metsaomaniku tulu tekib puidu müügi kaudu, kui mõni teine ettevõtlusega tegeleja kasutab oma majandustegevuseks erametsa, siis peab ta saadud tulu ka metsaomanikega jagama. Samuti peab metsaomanike maksustamine olema korraldatud viisil, mis motiveerib oma metsa müümise asemel majandama.

Vajame teadlaste kokkulepet

Kindlasti peab metsanduse arengukava kavandama tegevusi kliimamuutustega kohanemiseks. Metsandusel on pakkuda reaalseid lahendusi kliimamõjude leevendamiseks ja metsade süsinikusidumise võime suurendamiseks. Seetõttu on oluline, et ka meie seadusruum ja maksusüsteem toetaks erametsade heaperemehelikku ja teadmistepõhist majandamist.

Ühelt poolt saab metsa käsitleda süsinikulaona, mis talletab sinna varem ladestunud süsinikku. Teisalt peab mets olema ka toimiv mehhanism süsiniku täiendavaks sidumiseks. Kuidas seda kõige nutikamalt teha ning kuidas leida tasakaal süsinikusidumise ja elurikkuse hoidmise vahel, peavad ütlema erinevate koolkondade teadlased.

Kahetsusväärne on asjaolu, et hetkel ei otsi teadlased ühist platvormi, vaid kaitsevad oma positsiooni ja teevad teisi seisukohti maha. Eesti Erametsaliit loodab, et teadlased suudavad siin kokkuleppe saavutada.

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79