Autor: Metsamajandusuudised.ee • 21. jaanuar 2020

SEB ja Swedbank esitasid omapoolsed majandusprognoosid

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor näeb, et lähemas tulevikus paistab majanduse kohal helesinine taevas, samas on majanduse osaliste käitumine ettearvamatu ja nii võib rekordiline võlakoorem koos varahindade mullistumisega lõppeda enneolematu krahhiga. Täna andis oma majandusprognoosi teada ka Swedbank, kes näeb, et Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Äripäeva Puidutööstuse konverentsil.
Autor: Aare Hindremäe

Järgneb Mihkel Nestori kommentaar:

Uus aasta on maailmamajanduses alanud pigem optimistlikult. Aktsiaturgudel näib valdavat arvamus, et keskpangad on valmis majanduse väiksemagi nõrkuse uputama täiendavasse rahapakkumisse.

Ettevaatavad kindlustundeindikaatorid pole küll head, ent vähemalt on peatunud varasem kiire langus. Iraani sündmuste taustal on raske rääkida poliitilise kliima paranemisest, kuid eelmisel aastal palju ebakindlust põhjustanud USA ja Hiina vaheline kaubandussõda näib tüürivat mingisuguse kokkuleppe suunas. Nii tundub, et vähemalt lühiajalises plaanis on maailmamajanduse kohal näha jälle rohkem helesinist taevast.

Pikemas vaates on maailmamajanduse tuleviku osas palju ebakindlust ja eri seisukohti. Keskpankade jõuline sekkumine majanduse kulgu on viinud globaalse võla rekordtasemele. Ühe leeri arvates ei ole muretsemiseks põhjust, sest ülimadalate intresside tõttu väheneb võlakoormus suhtena SKPsse ka aeglase majanduskasvu keskkonnas. Teiste hinnangul ei suuda me majandusosaliste käitumist ette näha ja ühel hetkel võib rekordiline võlakoorem koos varahindade mullistumisega lõppeda enneolematu krahhiga.

Euroala majanduskasvu aeglustab Saksamaa tööstussektor

Euroopat ilmestab endiselt teenindus- ja tööstussektori väga erinev käekäik. Kuigi kindlustundeindikaatorite vabalangus on peatunud, on eriti just Saksamaa tööstussektor hädas väga madala nõudlusega. Teisalt on pea kõigi Euroala riikide tööturud väga heas seisus, mis toetab teenindussektori ja sisetarbimise kasvu. Kui Euroala keskmine majanduskasv jääb 2020 ja 2021. aastal 1,2% juurde, siis Saksamaal piirdub see vähemalt tänavu veelgi tagasihoidlikuma numbriga. Et Eesti ja kogu siinne regioon on eelkõige seotud just Saksamaa, mitte teiste Euroala suurriikidega, varjutab see kindlasti kasvu ka siinmail.

Rootsi ehitusturu langus on möödas, Soome kasv stabiilne

Eesti kõige tähtsamate kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majanduskasv ei saa 2020. ja 2021. aastal samuti kiiremat hoogu üles. Rootsi SKP suureneb SEB prognoosi põhjal tänavu vaid 1,1%. Eesti ettevõtetel on sealset turgu põhjust siiski veidi optimistlikumalt vaadata, kuna ehitusturu langus on asendumas ettevaatliku tõusuga ja näha on ka eratarbimise kiirenemist.

Soomes on sarnaselt Eestiga olnud kindlustunde indikaatorid oluliselt negatiivsemad kui tegelik majandusstatistika. Nii tänavu kui järgmisel aastal peaks sealne majandus kasvama stabiilse 1,5% võrra, mis toetub nii mõõdukale sisetarbimisele kui ekspordi kasvule.

Pärast kuldset aastakümmet aeglustub Eesti majanduskasv tuntavalt

Eesti on siiani suutnud eirata kõiki oodatava majanduskasvu aeglustumise märke. 2019. Aasta ligi 4% majanduskasv oli taas üks Euroopa kõige kiirematest, pannes ilusa punkti kuldsele aastakümnele, mil Eesti nominaalne SKP praktiliselt kahekordistus.

Sellele vaatamata on raske näha samasuguse edu kordumist 2020. aastal. Tööstusettevõtete kindlustunde näitaja on jõudnud viimase 10 aasta madalaimale tasemele, ennustades senise ekspordi kasvu peatumist. Ka sisemajanduses on paljud senised kasvutegurid minetanud oma jõu. Tööhõive on saavutanud maksimumi ja registreeritud töötus on hoopis tõusuteel, mis pidurdab eratarbimise kasvu kiirust. Investeeringuid hoiab tagasi tööstuse ebakindlus ja ilmselt peagi ees ootav ehitusturu jahenemine.

Positiivse poole pealt näitas juba ka eelmine aasta, et Eesti väike IT-sektor suutis anda väga suure panuse majanduskasvu. Lisaks infotehnoloogiale toetavad majandust uuenduslikud ettevõtted ka mitmest teisest sektorist. Vastandlike mõjude tuules kasvab Eesti majandus tänavu 2,0%, kuid 2021. aastal kiirendab II samba säästude realiseerimine majanduskasvu 2,6%ni.

Täna andis oma majandusprognoosi teada ka Swedbank:

Swedbank näeb, et Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum

Kuigi kaubandusmahud vähenevad ja ebakindlus on suur, on maailmamajanduse kasvuväljavaade veidi paranenud. USA ja Hiina vahel sõlmitud esimese etapi kokkulepe suurendab maailmamajanduses kindlustunnet. Seda vaatamata sellele, et edasised kokkulepped ei tule niipea – tõenäoliselt mitte enne selle aasta USA presidendivalimisi. Ajutine vaherahu Hiinaga võib aga suunata USA-d avaldama kaubandusteemadel suuremat survet Euroopale. Vähenenud on Brexitiga seotud ebakindlus ja mitmed majanduse väljavaadet iseloomustavad näitajad on stabiliseerumas. Maailmamajanduse kasv peaks jätkuma samas tempos nagu eelmisel aastal, kuid järgmisel aastal ootame kasvu mõningast paranemist.

Sel aastal näeme euroala majanduses sarnaste trendide jätkumist – nõrga välisnõudluse kõrval jääb tööstussektor majanduskasvu pidurdama, samas kui teenuste sektor jätkab mõõdukat kasvu. Meie hinnangul kasvab euroala majandus sel aastal 1,1%, mis on vaid veidi aeglasem eelmise aasta tulemusest.

Skandinaavia ja Balti riikide majandused on globaalsele ebakindlusele suutnud seni hästi vastu seista. Samas avaldab globaalne ebakindlus ja nõrgenenud välisnõudlus negatiivset mõju. Sel aastal peaks meie prognoosi järgi enamikes selle regiooni riikides majanduskasv aeglustuma. Tööturg püsib aga endiselt tugev ning tarbijate kindlustunne on kõrge. Esmakordselt on USA kasvutsükkel nii pikalt kestnud – praeguseks juba kümme aastat. Meie hinnangul USA majanduskasv lähiaastatel jätkub, kuid veidi aeglasemas tempos kui eelnevalt. Hiina majanduskasv aeglustub tasapisi. Suureks mureallikaks on aga selle riigi võlakoormusel tuginev kasvumudel, millel põhineb eelmise kümnendi globaalne majanduskasv.

Meie hinnangul USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank sel ja järgmisel aastal intressimäärasid ei muuda – seda olukorras, kus rahapoliitilised meetmed on ammendumas. See hoiab turu intressimäärad madalal, kuigi need on oma põhjast juba veidi ülespoole liikunud.

Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum

Vaatamata halvenenud väliskeskkonnale, oli Eesti majanduskasv eelmisel aastal tugev. Meie arvestuste järgi kasvas majandus siis 3,7%. Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvud on aga aeglustumas ja nende nõudlus nõrgemas. See piirab üha enam Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Ka Eesti majanduskasv aeglustub sel aastal. Samas me ei oota midagi drastilist – võrreldes sellega, mida me nägime viimasel kolmel aastal, aeglustub majanduskasv mõõdukama ja jätkusuutlikuma temponi. Sel aastal ootame majanduskasvuks 2,4%, järgmisel aastal 2,5%. Kui eelmistel aastatel aitas majanduskasvule kaasa ka suurenev hõive ehk suurem tööjõu panus, siis käesolevast aastast hõive kasv tõenäoliselt pidurdub ning sellest enam majanduskasvule täiendavat tuge ei ole. Selle aasta majanduskasvu oleme veidi ülespoole korrigeerinud, kuna eelmise aasta oodatust tugevama kasvu mõju peaks ka sellesse aastasse kanduma. Samuti on väliskeskkonna väljavaade veidi parem, kui möödunud aasta sügisel.

Aeglasem majanduskasv peaks leevendama mõnevõrra pingeid tööturul. Vaatamata vähenevale tööjõu nõudlusele ja ka ettevõtete sektori aeglustuvale kasvule või isegi selle langusele, peaks palga nominaalkasv vaid veidi aeglustuma. Väike tööpuudus, väga kõrge tööhõive ja jätkuvalt tõsine tööjõupuudus hoiavad palgakasvu tugevana. Meie hinnangul aeglustub see eelmise aasta 7,5%-lt sel aastal 6,5%-ni ning järgmisel aastal jääb palgakasv 5-6% piiresse. Kiire palgakasv võib suurendada veelgi ettevõtete tööjõukulusid, vähendada nende kasumlikkust ning koos sellega investeerimisvõimekust ja konkurentsivõimet.

Majanduskasvu aeglustumine hoiab tagasi hinnakasvu kiirenemist. Meie hinnangul inflatsioon sel aastal veidi pidurdub ning selle taga on peamiselt kodukulude ja toiduainete hindade aeglasem tõus. Ka järgmisel aastal peaks inflatsioon jääma mõõdukaks. Nii ootamegi kahel eesoleval aastal ligi 2% hinnakasvu.

Kiire palgakasv, mõõdukas inflatsioon ja madalad intressimäärad on suurendanud tarbijate kindlustunnet ning see on hoidnud tarbimise kasvu tugevana. Majapidamise tarbimine on aga viimastel aastatel liikunud koos netopalga reaalkasvuga – selle kasv eelmisel aastal aeglustus ning aeglustumine jätkub ka sel ja järgmisel aastal. See peaks meie hinnangul majapidamiste tarbimist veidi pidurdama.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736