Turberaiega uuendatud mets kasvab võrreldes lageraiejärgsega aeglasemalt

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse töörühmas tehtud uuring näitab, et uuendades metsa turberaie abil on kasvama hakkavate noorte puude kasvukiirus võrreldes lageraiejärgse metsakultuuriga oluliselt aeglasem.

Raiemeetodite katse Järvselja metsas.  Foto: Martin Tishler

Ühiskondlik arvamus lageraie suhtes on kriitiline. Sellest tulenevalt soovitatakse metsade uuendamisel kasutada alternatiivseid raieviise, nagu turbe- ja valikraie, ning rakendada püsimetsandust. Viiside võrdlemiseks rajati 2012. aastal Järvselja õppe- ja katsemetskonda männiku uuendamiseks erinevate turberaieviiside (veer-, häil- ja aegjärkse raie) näidis-võrdluskatseala.

Saadud metsauuenduse mõõtmistulemuste põhjal ilmus äsja artikkel rahvusvahelises teadusajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research. Artikli juhtivaks autoriks on Eesti Maaülikooli metsanduse eriala doktorant Martin Tishler.

Selgus, et rakendades aegjärkset raiet, kus jäeti pärast raiet kasvama 160 puud hektari kohta, oli tekkinud männiuuenduste kasv võrreldes lageraiega poole aeglasem. „Nii võib esimese kuue raiejärgse aastaga puude kõrguskasvus kaotada kaks kuni kolm aastat,“ rääkis Tishler tulemustest. Turberaie puhul on peamiseks kasvu piiravaks teguriks alles jäetud vanametsa puude juurekonkurents.

Lisaks võrreldi katse käigus külvi ja istutatud taimede kasvukiirust. „Kasutades looduslikku või inimese poolt tehtud külvi, kaotaksime võrreldes istutatud taimedega kasvukiiruses esimesel kuuel aastal 1-2 aastat,” võrdles doktorant.

TASUB TEADA

Turberaie on lageraie kõrval teine uuendusraie liik, mille puhul ei raiuta puistut ühe korraga vaid mitme (minimaalselt kahe) järguga. Peale esimesi järke jäävad kasvama puud, mis pakuvad tekkivale uuendusele turvet ilmastiku ja muude faktorite eest ning täidavad seemnepuude rolli. Lisaks võimaldab turberaie paremini säilitada vanade puudega seotud elurikkust. Turberaie jaguneb veer-, häil- ja aegjärkseks raieks.

Eesti metsanduses jooksul on turberaieid suuremal või väiksemal määral pidevalt tehtud, mistõttu metsameestele ei tule artikli tulemused tõenäoliselt üllatusena, kuid on oluline, et nende kompleksus ja probleemkohad oleksid tänapäeval laiemalt teadvustatud.

On teada, et paljudel juhtudel on metsauuendus turberaiega väga vaevaline, kohati võimatu, mistõttu võiks uurimus aidata osaliselt omanikul otsusta kas üldse ja kuidas on võimalik alternatiive rakendada.

Ka praegu tehakse turberaied rohkem, kui statistika kajastab, kuna omanikul on mõistlikum turberaie tegemisel kasutada lageraiele mõeldud metsateatist. See näitab, et kehtivad piirangud turberaie kasutamisel ei ole ennast õigustanud - leevendused ja võtete kombineerimised võiksid nende raieviiside kasutust suurendada.

Tishleri sõnul olid peale esimest turberaie järku männiuuenduse jaoks kõige soodsamad tingimused veerraiel (langi laius 30 meetrit), mis on oma olemuselt kitsas lageraie. „Vahepealseid tulemusi andis häilraie, kus puistusse raiuti kuni 35-meetrise läbimõõduga ringikujulised häilud, kuid ka selle raieviisi korral täheldasime häilu servas kasvavate vanametsa puude tugevat pidurdavat mõju,“ lisas ta.

Uurimuse tulemused turberaiel tekkiva metsauuenduse kasvukiiruse aeglustumisest on aluseks turberaieviiside ökonoomilisel hindamisel. „Metsades, kus lageraie on keelatud, võiks aegjärksel raiel viia metsa täiuse 30 protsendini või isegi alla selle,“ soovitas Tishler. Häilraie korral tuleks kasutada maksimaalse lubatud suurusega häile või rakendada maastikule sobitatuna veerraiet. Nii nagu lageraie korral, võib metsaomanik ka turberaiel kasutada lisaks looduslikule külvile täiendavat metsaistutust.

Martin Tishler

Allikas: Eesti Maaülikool

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150