Autor: Metsamajandusuudised.ee • 23. jaanuar 2020

Rene Kokk: ühiskonnas on tekkimas hüsteeria mõõtu arvamuseavaldus

Eilses Riigikogu infotunnis soovis Yoko Alender keskkonnaminister Rene Kokalt teada metsandusega seotud probleemide lahendamise kohta. Kokk nentis, et ühiskonnas on tekkimas hüsteeria mõõtu arvamuseavaldus.

Keskkonnaminister Rene Kokk.
Autor: Äripäev AS

Alender märkis, et mets on oluline taastuv looduslik toormaterjal ja tööandja väga paljudele, aga teisalt on mets ka meie n-ö kultuurilise identiteedi osa. Paljud samastavad end Eesti loodusega ja peavad seda oma identiteedi väga oluliseks osaks. Väga paljud on mures, et mitte öelda ärritunud, ja väljendanud väga tõsist muret Eesti metsa pärast. Alender soovis ministrilt teada, milline on praegune seisukord metsanduses ja milline on Eesti metsanduse tulevik.

Kokk nentis, et ühiskonnas on tekkimas hüsteeria mõõtu arvamuseavaldus. Hästi paljud arvavad ja teavad arvavat täpselt, mis Eesti metsas toimub. „Nüüd, mina küll siit puldist tahan rahustada Eesti inimesi: ei ole põhjust sellist hüsteeriat üles kütta, nagu täna siin just eriti Facebookis toimub,“ ütles Kokk. Ta lisas, et saab ka sellest põhjusest aru. Kuna tegemist on metsanduse arengukava 2030 koostamisprotsessiga, siis on täiesti arusaadav, et erinevad huvigrupid toovad seda sõnumit esile.

Kokk selgitas, et RMK-l on kahtlemata täna ka tasakaalustav roll Eesti metsanduses. „Meil on üle 300 000 ha täna juba kaitse all, meil on erinevad kaitse tüübid, RMK teeb erinevaid looduskaitselisi töid, taastab jääksoid, teeb RMK metsaradasid, meil on erinev metsaharidus,“ märkis minister. Ta toonitas, et RMK teeb väga palju looduskaitselisi töid, aga oponendid kahjuks seda poolt välja ei too.

„Mis puudutab raiemahte, siis need raiemahud on juba varasemalt kokku lepitud,“ ütles Kokk. Tema sõnul on koostamisel metsanduse arengukava, kus tuleb kokku leppida järgmised arengud Eestis, kui palju me tahame üldse kinni panna Eesti metsasid, kui palju me tahame tulevikus raiuda.

Ministri selgituste kohaselt on metsanduse arengukava koostajaks väga esinduslik seltskond. „Seal on loodusinimesed, seal on metsamehed, seal on ülikoolidest teadlased, seal on turismiettevõtted, seal on maamajanduse esindajad jne,“ ütles Kokk. „Kui see seltskond ei ole pädev, kui Eesti tipptegijad sellel alal pädevad kokku leppima või leidma kuldset lahendust, siis mina küsin, kes need on.“

Koka sõnul on töös metsaseadusesse ja looduskaitseseadusesse sisse viimisel paar muudatust. Üks nendest on uuendusraie lankide vähendamine, mis on praegu eitse hektarit ja mis viiakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist uuesti viie hektari peale, nagu oli varasemalt. Looduskaitsealadel kehtestatakse raierahu kõikidel looduskaitsealadel. Ta lisas, et ka praegu on teatud aegadel lubatud looduskaitsealadel piiratud tüüpi raie. „Järgmisest aastast me kehtestame selle, et on täiesti nullraiumine lindude pesitsemise ajal looduskaitsealadel nii riigimetsas kui ka erametsas. Ja lisaks sellele vaatame üle okste purustamise lindude pesitsuse ajal,“ märkis keskkonnaminister. Ta rahustas kõiki: ei ole põhjust muretseda, Eesti metsadega ei ole asi nii üldse nii hull, kui näidatakse meile.

Jaga lugu
Metsamajandusuudised.ee toetajad:
Toomas KeltMetsamajandusuudised.ee toimetajaTel: 50 72 816
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150