Anneli Palo: Eesti mets vajab püsimetsandust arendavaid väikefirmasid

Aasta 2020 näitab, kas valmib säästliku metsanduse arengukava (MAK) või taas liigsuuri raiemahtusid õigustav äriplaan.

Anneli Palo: Eesti mets vajab püsimetsandust arendavaid väikefirmasid  Foto: elurikkuseerakond.ee

Metsamajandusuudised.ee uuris sektori arvamusliidritelt, kuidas ja millisena nad näevad tänavust metsa-aastat ja palus neil välja tuua oluliseima, mis nende ettevõtmisi mõjutab.

Viimasel juhul jätkub konfliktne raie asulametsades ja kaitsealade piiranguvööndites, leitakse uusi põhjendusi ka rangelt kaitstavate metsade puiduvaru kasutuselevõtuks. Juba on märgatavalt tõusnud röövraiete ja „kogemata“ raiutud metsaosade pindala. Raievanust ja -diameetrit saaks ka veel alandada... .

Eesti kaitstavate metsade võrgustikust on saamas killustik. Põlismetsi ühendavad puistud on liiga noored ja laiadest teedest-kraavidest läbi lõigatud. Selline maastik ei toeta loodusmetsaliikide säilimist ja levikut. Kui naabruses ei kasva elurikkaid metsi ning kohalikes oludes parimate geneetiliste omadustega puid, kujunevad noorendikest puupõllud. See tähendab suurenenud vastuvõtlikkust haigustele ja kahjuritele, kehva puidukvaliteeti, metsamuldade degradeerumist ja probleeme põhjaveega, seene- ja marjametsade kadumist.

Majanduslikult ning sotsiaalselt oleks püsimetsandusega tegelevatest ja kohapeal puitu väärindavatest paindlikest väikefirmadest (loe: maal elavatest ja töötavatest inimestest) Eestile palju rohkem kasu kui odavusele orienteeritud suurtootmisest ja toorme ekspordist. Rääkimata metsa mitmekesise kõrvalkasutuse ja turismi järjest suurenevast äripotentsiaalist.

SAMAL TEEMAL:

Aigar Kallas: Uueneb riigimetsade järgmise kümnendi majandamise kava

Jaanus Aun: Raiemaht sel aastal ilmselt väheneb

Martin Tishler: Metsamajandajate halvustamine ei aita edasi

Minu MAK sisaldaks tänase raiemahu vähemalt kahekordset vähendamist, ökoloogiliselt kriitiliste näitajatega arvestavat metsakasutuse planeerimist ja püsimetsandust toetava süsteemi loomist. Eestlaste leidlikkus JOKK-lahenduste väljatöötamisel osutab nende kõrgele võimekusele leida uued äriideed ja toimetulekuviisid ka kasvult kestlikkusele suunduvas ühiskonnas.

Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur, maastikuökoloog, Elurikkuse Erakonna kõneisik Anneli Palo

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79