Martin Arula: Aasta toob puidufirmadesse koondamisi ja pankrotte

Ilmselt jätkub nii mõnigi negatiivne protsess, mis sai alguse 2019. aastal – maailmamajanduse jahenemine, kaubandussõjad ning ületootmine on puidutoodete turuolukorra muutnud äärmiselt keerukaks.

Martin Arula: Aasta toob puidufirmadesse koondmaisi ja pankrotte  Foto: Väinu Rozental

Metsamajandusuudised.ee uuris sektori arvamusliidritelt, kuidas ja millisena nad näevad tänavust metsa-aastat ja palus neil välja tuua oluliseima, mis nende ettevõtmisi mõjutab.

Puittoodete hinnad on langenud üle 20 % võrreldes aastataguse ajaga ja jätkavad langust. Tegemist on neljanda turulangusega viimase 12 aasta jooksul. Eesti puittoodetel ei ole jälle neid konkurentsieeliseid, mille me neile edukatel aastatel külge „brändime”. Peame võistlema odava toorainega "Üraski-Euroopast", valuutakursist võimendust saava Rootsiga, kohalikust riigimetsast hinnatuge saava Lätiga. Hinnatapp liigub vaikselt ja kindalt meie metsaahelat pidi edasi, aastal 2020 tabab see suure tõenäosusega kõiki järeltöötlejaid.

Metsamaterjalide hinnad on olnud kohaliku tööstuse jaoks liiga kõrged. Aastal 2018 olid Eestis kõikides metsamaterjali sortimentides kõige kõrgemad hinnad maakera parasvöötmes. On mõistetav, et metsa- ja raieõiguse omanik sooviks selle olukorra jätkumist, osalt on see arutu konkurentsi tõttu ka nii läinud. Kui 2020. aasta talv ära jääb, ei sobitu toorainehinnad tööstusele kohaseks.

Keerukas öelda, millal puittoodete hinnad jälle tõusma hakkavad. Enne peab katkema ilmne ületootmine maailmas, et nõudlus taastuda saaks.

Aastal 2020 on vähenemas puiduettevõtete (mitte metsaomanike ja metsavarujate) kasum järgmise 60% võrra. Sama toimus 2018-2019, konkurentsivõime on tõsiselt löögi all.

Näeme aastal 2020 esimesi pankrotte ja koondamisi puiduettevõtetes. Rahapuhvrite olemasolu võimaldab enamikel selle aasta üle elada, aga mitte kõigil. Tootmismahus teevad korrektsioone kõik ettevõtted.

SAMAL TEEMAL:

Aigar Kallas: Uueneb riigimetsade järgmise kümnendi majandamise kava

Jaanus Aun: Raiemaht sel aastal ilmselt väheneb

Martin Tishler: Metsamajandajate halvustamine ei aita edasi

Metsaomanikuna vaatame aastat positiivselt – metsamaterjalide hinnad tunduvad olema üle pikaajalise keskmise ja seega saame positiivse rahavoo arvelt korrastada metsaomandit ja selle väärtust seeläbi tõsta.

Tööstusena näeme, et tuleb viimase kümne aasta keerukaim aasta. Kindlasti saab veelkord mõtestada konkurentsi, tootlikkuse ja efektiivsuse küsimusi ja teha teoks nii mõnigi unarusse jäänud otsus. Õnneks on juba ette teada, et majandus on tsükliline, halb saab millalgi jälle mööda, kui mitte 2020 lõpus, siis kunagi hiljem.

Loodame, et valitsusel jätkub julgust jätkata kõrge lisandväärtusega tööstust toetavat kurssi, et metsanduse arengukava ei tooks kaasa uut ja vägivaldset omandireformi looduse ja keskkonna säästmise sildi all. Tänane metsa- ja puidutööstus hoiab ja toidab inimesi maal, toob riiki üle 2 mlrd euro raha aastas, mis päeva lõpuks kõigi vahel jagatud saab.

Toftan OÜ tegevjuht Martin Arula

Jaga lugu:
METSAMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad metsamajanduse uudised igal nädalal enda postkasti TASUTA!

Metsamajandusuudised.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmusmetsamajandusuudised.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150